Eestlase pöördeline avastus bioloogias võib muuta õpikuid

Dr. Mardo Kõivomägi Stanfordi ülikooli laboris. Foto: Erakogu

Eelmisel kuul avaldas Stanfordi ülikoolis töötav Mardo Kõivomägi koos oma kolleegidega ajakirjas Science tähelepanuväärse töö*, mis lükkab ümber senise ettekujutuse rakkude paljunemise põhjustest.

Peale tõsiasja, et rakubioloogiaõpikud vajavad selle avastuse järel korrigeerimist, võib see olulise mehhanismi avastamine viia nutikama vähiravini, aga miks mitte tuua ka Nobeli teadusauhinna.

Seniseid teadmisi on põhjust üle vaadata

Üks elu aluspõhimõtteid on, et rakust tekib uus rakk. Algfaasis rakud kasvavad ja kui nad on saavutanud piisava suuruse, on nad valmis paljunema. Kõivomägi on avastanud detailsema mehhanismi, miks see toimub, ning see erineb seni teadaolevast. Juba 1960ndate lõpul ja 1970ndate algupoole avastati valgud, mille ilmnedes algab raku paljunemine. Kasvufaasis suureneb enam-vähem kõigi ainete hulk, välja arvatud pärilikkusaine. Paljunemistsükkel algab sellega, kui raku DNA kahekordistatakse, sest pooldumise järel peab mõlemale rakule jaguma ühepalju pärilikkusainet. Sellele järgnebki rakkude jagunemine ehk mitoos ning paljunemise lõpuleviimine.