Kosmoseteleskoop läheb püüdma maailma vanimat valgust

Näide sellest, kuidas universum näeb välja nähtavas ja kuidas infrapunakiirguses. Vasakul on Laguuni udukogu jäädvustanud Hubble'i nähtavas valguses töötav kaamera, paremal Hubble'i lähiinfrapunas töötav kaamera. Webb hakkab vaatlema sügavamal infrapunas, mis tähendab, et see näeb läbi tolmu ja gaasi. Foto: Nasa/esa/stscl

Jõululaupäeval stardib Prantsuse Guajaanast üks viimaste aastakümnete oodatuim teadusmissioon – James Webbi kosmoseteleskoop. Veerand sajandit ehitatud ja kümmekond miljardit dollarit maksma läinud hirmkeeruline vaatlusriist lubab inimkonnale enneolematuid vaateid universumisse ning avastusi, millest meil ei pruugi veel aimugi olla.

NASA kauaaegse direktori James E. Webbi järgi nime saanud teleskoopi peetakse tihtipeale legendaarse Hubble’i kosmoseteleskoobi järeltulijaks või mantlipärijaks. Tegelikult on kahel teleskoobil rohkem erinevusi kui sarnasusi. Näiteks kui Hubble on universumit vaadelnud peamiselt nähtavas valguses, siis Webb hakkab vaatlema soojuskiirguses. Niimoodi peaks see nägema objekte, mis teistele teleskoopidele nähtamatud.

Infrapunas töötamine tähendab ühtlasi seda, et erinevalt Hubble’ist, mis võib rahulikult ümber Maa tiirelda kõigest mõnesaja kilomeetri kõrgusel, tuleb Webb toimetada soojust kiirgavast Maast ja Kuust kaugele külma avakosmosesse. See omakorda tähendab, et kõik peab töötama perfektselt esimesest päevast peale, kuna remondivõimalust inimkonnal niipea ei avane.