Webbi kosmoseteleskoop jõudis edukalt pika tee algusse

Marek Strandberg
, teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja
Copy
James Webbi kosmoseteleskoopi kandva Arianespace’i raketi Ariane 5 õhkutõus Guajaana kosmosekeskuse Jupiteri keskuses Kourous, Prantsuse Guajaanas 25. detsembril.
James Webbi kosmoseteleskoopi kandva Arianespace’i raketi Ariane 5 õhkutõus Guajaana kosmosekeskuse Jupiteri keskuses Kourous, Prantsuse Guajaanas 25. detsembril. Foto: Jim Guillon/ESA

Prantsuse Guajaanast Kourou Euroopa Kosmoseagentuuri kosmodroomilt startis 25. detsembril 14.20 Eesti aja järgi rakett Ariane 5, lastiruumis James Webbi kosmoseteleskoop.

Ariane 5 startis kahe tahkekütusemootori toel, siis käivitusid vedelat vesinikku ja hapnikku põletavad mootorid. Esimesed 20 minutit olid kõige närvesöövamad, sest hetkeni, kui teleskoop eemaldus raketi viimasest astmest, oleks teoreetiliselt võinud toimuda plahvatus. Seda õnneks ei juhtunud. Viimasest mootorist vabanenud teleskoop saavutas vajaliku kiiruse ja suuna ning Maa ja Päikese raskusjõud hakkasid seda kandma sihtkoha poole.

Teleskoopi hakati kavandama juba 25 aastat tagasi ning selle ehitamisega on seotud olnud umbes 10 000 inimest. Üle kaheksa miljardi euro maksma läinud teleskoobi valmistasid Euroopa, Kanada ja Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri koostöös Ühendriikide ettevõtted Northrop Grummann ja Ball. Euroopa kosmoseagentuur tasus oma osa eest muu hulgas raketi Ariane 5 ja selle stardiga, mille eest saadakse vastu õigus teha vaatlusi unikaalse instrumendiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles