Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Soomlased õpetasid seened munema

Copy
Seente abil toodetud munavalge läheb vahtu sama ­oivaliselt kui harjumus­pärane munavalge. 
Seente abil toodetud munavalge läheb vahtu sama ­oivaliselt kui harjumus­pärane munavalge. Foto: Vtt Technical Research Centre Of Finland

Peaaegu kogu Euroopa mugavustsoonist välja tõrjunud elektrihindadele lisaks rõhub paljude hinge ka mure järsult taevastesse kõrgustesse kerkinud munahinna pärast. Munavalku tarbiti 2020. aastal umbes 1,6 miljardit kilogrammi ja turg peaks lähiaastatel veelgi laienema, seega nõudlust on.

Kuigi majanduslikult tundub, et mõningaid järeleandmisi tehes saaksime muna ja muu loomse tarbimist endale edaspidigi lubada, paistab keskkonnanäitajaid vaadates tulevik hoopis tumedam. Puhtpragmaatiliselt on taimsete valkude tarbimine tõhusam moodus eluks vajalikku energiat saada. Kas meil tuleb tõesti neist näiliselt asendamatutest toiduainetest loobuda, unustada omlett ja jätta hüvasti näiteks beseeküpsistega, et maakera saunaks muutumist ja järgmise zoonootilise pandeemia puhangut vältida?

Tagasi üles