Teadlased hoiatavad: atmosfääri ja kliimaga mängimisest head nahka ei tule

Filipiinidel asuva vulkaani Pinatubo 1991. aasta purskest atmosfääri sattunud heide, sealhulgas 15 teragrammi (15 miljonit tonni) vääveldioksiidi, langetas Maa keskmist pinnatemperatuuri enam kui aastaks. Foto: Rutgersi ülikool

Möödunud nädalal kirjutasid rohkem kui 60 poliitikaeksperti ja teadlast pea kõikjalt maailmast alla avalikule pöördumisele päikese-geoinseneeria katsetuste piiramiseks. Nende mure on, et Maa kliimaga eksperimenteerimise tagajärjed võivad üles kaaluda vähimagi kasu, mis sellest sündida võiks. Kliimaprotsessidesse sekkumine kõlab aga ahvatlevalt nii mõnelegi julgemale tippteadlasele.

Maa atmosfääri ja kiirgusbilanssi mõjutav tehnikavaldkond oli veel mõne aja eest üsna sügavas varjusurmas ning seda peeti pigem tehnikaulmeks kui realistlikuks lahenduseks, millega kliimajumalatelt armuaega osta. Samas on suutmatus kasvuhoonegaaside heidet vähendada sundinud poliitikuid pilku riskantsete geotehniliste lahenduste poole pöörama.

Seni on ehk kuumima avaliku debati vallandanud Harvardi ülikooli teadlaste möödunudaastane soov paisata keskatmosfääri miljardeid aerosooliosakesi – näiteks sulfaadiosakesi –, mis suudaksid tagasi peegeldada osa päikesekiirgusest, millest piisaks kliima jahutamiseks.