Arvuti nagu aju. Neuromorfne arvuti «paisub» keeruliste arvutuste käigus

Neuromorfne arvuti matkib närvivõrguga inimese aju. Foto: Gordon Johnson/Pixabay

Tehisintellekti treenimiseks kasutatakse närvivõrke, mis on praegu olemas paljudes kiipides isegi meie nutitelefonides, kuid need on nii-öelda ränisse raiutud. Kui aga läheb vaja mahukamat õpet või mõni algoritm nõuab kindlate omadustega närvivõrku, tuleb toota uus kiip. USA ja Hiina teadlased on leidnud aga iseõppivale masinale lahenduse: neuromorfse võrgu, kus vesinikuaatomite olekut elektriga muutes on võimalik käigu pealt arvuti riistvara muuta.

Tehisintellekti koolitamine närvivõrkude abiga, mida näiteks praegu kasutavad nii arvutid kui mobiiltelefonid, nõuab traditsioonilistelt ränikiipidelt väga suurt arvutusvõimsust. Looduses, täpsemalt inimese ajus on aga parem lahendus juba olemas: neuronid, mis omavahelisi sidemeid loovad ja vastavalt vajadusele närvivõrgu ühendusi muudavad.

Sedasama püüab neuromorfne arvuti järele teha oma riistvaraga. Toimimise põhimõtteks on vesinikuaatomi elektriline juhtimine nikliühendis, mille juures vesinik lülitab üht «närvirakku» ümber nelja oleku vahel.