2. Kasuta kindlasti viirusetõrjet
Viidingu sõnul peaks tavakasutajad kaitsma oma arvutit ja tarkvara ka viirusetõrjega, mis ainuüksi ei eemalda võimalikke viiruseid, vaid ka tuvastab pahavara ning kaitseb küber-ohtude eest. «Viirusetõrje ei ole tänapäeval mõeldud ainuüksi arvutikasutajatele, vaid toimivaid viirusetõrjeprogramme on loodud ka mobiiltelefonidele,» jagab Viiding soovitusi. «Samuti tasub kasutada tulemüüre või vastavaid teenuseid DDos rünnakute tõrjumiseks.»
IT-juht lisab, et kindlasti tasub kasutada vaid usaldusväärseid rakendusi ja paigaldada kõik tarkvarauuendused, sest aeg-ajalt leitakse süsteemidest turvaauke, mis võivad anda kurjategijatele võimaluse tegutsemiseks.
3. Viibi vaid turvatud WiFi-võrgus
WiFi-võrgud saavad olla nii turvatud kui ka turvamata. Viimaste hulka kuuluvad avalikud võrgud, millele on võimalik kõigil ligi pääseda ning neid võib leiduda kõikjal kohvikutest lennujaamadeni.
«Sellised võrgud peidavad endas väga suurt turvariski, sest sealne info on kättesaadav kõigile, kes parasjagu võrku ühendatud. Nii on väga kerge pääseda ka võõral ligi kõikide toimingutele,» toonitab Viiding. «Erandid on ainult krüpteeritud ehk lukumärgiga leheküljed, kus juurdepääs on olematu või piiratud. Küll aga soovitaksin turvalisuse tagamiseks kasutada VPN-ühendust, mis reeglina on tasuline,» soovitab ta.
Teata küberrünnakust
«Kui küberrünnak on juba toimunud ning selle ulatus on laiem ja olulised andmed lekkinud, siis tasub kindlasti teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Andmete hävimise, kaotsimineku või loata avalikustamise puhul tuleb teada anda Andmekaitse Inspektsioonile,» julgustab Viiding rünnakutest teatama, et kahju leevendada ja hoida teisigi sama rünnaku ohvriks langemise eest.