Röntgenikiirte koondamiseks ehitati nutikas lääts

Marek Strandberg
, teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja
Copy
Kui kujutise tekitamiseks kasutada tavalist, mitte akromaatilist läätse, tekib iga lainepikkusega valguse jaoks omaette fookus. Selle vältimiseks tekitatakse mitmiklääts, milles on koondav ja hajutav osa.
Kui kujutise tekitamiseks kasutada tavalist, mitte akromaatilist läätse, tekib iga lainepikkusega valguse jaoks omaette fookus. Selle vältimiseks tekitatakse mitmiklääts, milles on koondav ja hajutav osa. Foto: Wikipedia

Šveitsis Paul Scherreri insti­tuudis on valmis ehitatud unikaalne läätsede ­süsteem, millega ­õnnestub koondada röntgenikiirgust. Röntgenikiirgusi on mitut värvi, sest selle moodustavad väga erineva energiaga osakesed. Nende eri lainepikkusega (värvusega) valguse koondamisel oli pikka aega probleemiks asjaolu, et eri lainepikku­sed lihtsalt murdusid erinevalt ning selle tulemuseks oli eri lainepikkusega valguskimpude eri kohtadesse fookustatud täpid.

Ülesande, mida peeti lahendamatuks – nii arvas ka valgus­optika aluste looja Isaac Newton –, lahendas nähtava valguse­ga seoses juba 1729. aastal Inglise advokaat ja optikaentusiast Chester Moore Hall. Ta võttis kasutusele kahekihilised ja eri murdumisnäitajaga klaasidest koosnevad komposiitläätsed. Sellega oli kujutise täpsus nii teleskoopides kui ka palju hiljem tekkinud fotograafiaski tagatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles