/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/02/22/974130t1h2f1e.jpg)
Mõisaküla linn saatis sotsiaalministeeriumile elektriautost loobumise taotluse, kuna kiirlaadimispunktid jäävad oodatust kaugemale ja autod sõidavad loodetust vähem. Seni on elektriautost loobunud kolm omavalitsust.
Tasuta elektriautost on loobunud kolm omavalitsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Autot taotledes me ei teadnud, kuhu tulevad kiirlaadimispunktid. Praegustel andmetel jääb meist lähim kiirlaadimispunkt 30 km kaugusele Karksi-Nuia,» kirjutas Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg ministeeriumile, miks ta soovib loobuda linnale taotletavast elektriautost.
«Meie asukohta ja maakonnakeskuse kaugust arvestades leiame, et elektriauto pole meile sobiv,» kinnitas ta, lisades, et maakonnakeskus Viljandi asub oma ametiasutustega 50 km kaugusel. Vahepeal aga kiirlaadimispunkte pole.
«Seda arvestades tuleb teha autoga palju tühisõite laadimiseks ja asjaajamisteks. Praktika on näidanud, et laetud autoga saab läbida vähem kilomeetreid, kui lubatud,» märkis linnapea. «Kas me külmaga ikka jõuame sinna Viljandisse välja?»
Lisaks on vaja sotsiaaltöötajal vahel käia ka Tartus, aga see jäävat elektriautoga juba selgelt liiga kaugele.
Tamberg rääkis, et Mõisaküla on väike linn, kus jõuab abivajajateni ka jala. «Me ei olnud kohe alguses 100 protsenti kindlad, et seda autot tahame,» meenutas Tamberg.
Praegu kasutab linn tavaautot, millega aetakse linnapea sõnul kõik asjad ära. Ta selgitas, et saadav elektriauto oleks läinud ainult sotsiaalvaldkonna jaoks ja vana masina oleks seetõttu pidanud ikkagi alles jätma.
Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna projektijuht Merle Ploompuu rääkis, et praeguseks on ministeeriumini jõudnud kolm autost loobumise soovi. Reaalselt pole nende kolme taotlejani autod veel jõudnudki.
«Oleme pidanud mõistlikuks nende kolme taotlejaga probleemkohad täpselt läbi arutada ja alles seejärel saame kommenteerida, mis on igaühe puhul põhjused,» ütles ta. «Talvine väiksem läbisõit oli ette teada, rääkisime sellest ka kohalikele omavalitsustele korraldatud infopäevadel, kus nendel teemadel väga põhjalikult peatuti.»
Samuti on Ploompuu sõnul see info üleval ministeeriumi kodulehel.
Sotsiaaltöötajatele jagatakse kokku 507 elektriautot. Seni on omavalitsuste poolt taotlusi esitatud 438 elektriauto jaoks ja üle on 69 autot.
«Ülejäänud autode osas käib hetkel ministeeriumite vahel arutlus, kas ja kellele laiendada kolmandat taotlusvooru. Millisele otsusele jõuame, selgub lähiajal,» ütles Ploompuu.
Ta lisas, et kiirlaadijate paigaldamisega seotud küsimustega, sh asukohtade ja nende valikuprintsiipidega, tegeleb Kredex.
Elektriautod ja laadimispunktid
Eesti riigi ja Mitsubishi Corporationiga sõlmitud heitmekvoodi müügitehinguga soetatakse sotsiaaltöötajatele kokku 507 elektriautot.
Hiljemalt käesoleva aasta oktoobri lõpuks peaks olema rajatud üle Eesti 160 kiirlaadimispunkti, millest 100 paikneb linnades ja 60 maanteede ääres.
Kiirlaadimispunktid paigaldatakse kõrge liiklustihedusega maanteede äärde ja kõikidesse enam kui 5000 elanikuga asulatesse.
Kiirlaadimispunktide omavaheline distants maanteedel on hinnanguliselt 40-60 km.
Lisaks kiirlaadijatele paigaldatakse sotsiaaltöötajate elektriautode laadimiseks kohalike omavalitsuste juurde 507 tavalaadijat.
Allikas: KredEx