Läti kaitseministeeriumi hinnangul jõuab soomukite ostmisesse investeeritud 200 miljonist eurost Läti majandusse tagasi kümne aasta jooksul ligikaudu 63 miljonit eurot. Kuna programmiga liitumisest on tänaseks teatanud ka Rootsi ning huvi on tundnud mitmed teised riigid, võib see number kujuneda tegelikkuses palju suuremaks.
Romanovsi kinnitusel on Läti liikunud jõuliste sammudega edasi ühisprogrammi elluviimisega, sest osapooled on veendunud, et selle raames on Lätil õnnestunud saada parimad võimalikud soomukid parima hinnaga ning tagada ühtlasi ka võimalikult kiire masinate tarne.
«Arvestades, millise nõudluse toob kaasa Saksamaa kaitsehangete käivitumine ning kõikjal maailmas hoogustunud kaitseinvesteeringud, siis on enam kui kindel, et nii head kokkuleppet uutes turuoludes enam saavutada ei ole võimalik. Lisaks oli Läti kaitseministeeriumi jaoks oluline aspekt ka see, et Patria ja kohaliku kaitsetööstuste osalusel oleks tagatud tarnekindlus ning tulevikus ka masinate hooldus ja remont,» selgitas Romanovs.
Esimesed, Soome Patria tootmises valminud soomukid anti Läti kaitsejõududele üle oktoobri lõpus ning ülejäänud soomukid tarnitakse Lätile aastatel 2021-2029.
Patria on allkirjastanud kavatsuste protokolli ka Soome kaitseministeeriumiga, mille kohaselt toodab ettevõtte Soomele 2023. aastaks 160 uut soomuktransportööri. Jaanuaris esitas Soome Patriale seeriaeelsete soomukite tellimuse, mille järgi valmivad soomukid läbivad Soome maaväes testimise, et määrata kindlaks seeriatootmisele mineva soomustransportööri vajalik konfiguratsioon (jalaväe-, juhtimis-, meditsiinisoomuk vmt). Soome kaitsejõudude eesmärk on alustada seeriahankega 2023. aastal.