Ühe mehe kollektsioon: ootamatu teekond garaažitäie lõviautodeni

Tehnika

tehnika.postimees.ee

14. aprill 2022, 19:52

Geotehnika insener Gints Robalts loonud oma isikliku väikese, kuid intrigeeriva Peugeot’ autode kollektsiooni. Foto: Valters Pelns, Peugeot

Rootsist oksjonilt ostetud Peugeot 405 Le Mansi puhul oli tehas ise seerianumbri arvestuses eksinud.
205 Indiana ebatavaline beež värv ja nimi viitavad Indiana Jonesi filmile.
Autovõidusõidust lugu pidav koguja peab kirglikult Peugeot'le pöialt Le Mansi 24h kestvussõidul.

Omapärases kollektsioonis on nii tavalisemaid kui ka erakordsemaid Peugeot' mudeleid. Nagu sellistes kogudes ikka juhtub, vajab siingi üks ja teine asi kõpitsemist ja kohendamist. Kogust leiab nii Rootsist oksjonilt kui ka Leedust võileiva hinnaga ostetud erilisi Peugeot'sid.

Armastus Peugeot’ sõiduautode vastu sündis ühest nii-öelda turu-uuringust, mille hilisem kollektsionäär läbi viis, kui aitas isal uut autot osta. Sellest sai alguse kirg lõvimärgiga autode vastu ning tänaseks on geotehnika insener Gints Robalts loonud oma isikliku väikese, kuid intrigeeriva Peugeot’ autode kollektsiooni. Kogust leiab nii tavalisemaid kui ka erakordsemaid mudeleid.

Edasi räägib juba mees ise, kuidas tema suhe Peugeot’ga algas ning kuhu see on tänaseks jõudnud.

Esimene Peugeot

«Minu esimene kokkupuude Peugeot’ga oli aastatuhande vahetusel. Õppisin sel ajal Riias ja mu isa oli otsustanud osta endale uue auto. Selleks, et isa ei peaks asjatult Riiga sõitma, läksin ise huvipakkuvaid autosid vaatama ja proovisõite tegema. Seejuures polnud tegu uute, vaid ikka üheksa-kümme aastat vanade sõidukitega.»

Geotehnika insener Gints Robalts loonud oma isikliku väikese, kuid intrigeeriva Peugeot’ autode kollektsiooni. Peugeot 405 Le Mans. Foto: Valters Pelns, Peugeot

Ta käis vaatamas Mazda 626-t, Toyota Carinat ja teisi tol ajal populaarseid mudeleid, kuni sattus 1991. aasta Peugeot 605 SVTD otsa. «Kui sellesse istusin, kadusid hetkega kõik mõtted jaapanlasest või millestki muust. Rääkisin oma tunnetest isale ja pärast proovisõitu olime ühel meelel – see oli parim valik!»

Mõne aja pärast ostis Gints endale sama auto ja see oligi tema esimene Lõvi. Kollektsioonile oli sellega alus pandud ja nii on tema eriline Prantsuse garaaž arenenud.

Esimene hobiauto

Esimesele autole järgnes veel üks Peugeot 605, kuid seekord bensiinimootoriga – SV24 3.0, 200 hj. Mudel osutus valituks tänu sellele, et 605 pakkus suurte mootoritega madalamat kütusekulu. Auto tõi ta ise Saksamaalt.

Geotehnika insener Gints Robalts loonud oma isikliku väikese, kuid intrigeeriva Peugeot’ autode kollektsiooni. Peugeot 605. Foto: Valters Pelns, Peugeot

«Kuigi mulle tõesti meeldib 605, on see pigem igapäevasteks sõitudeks mõeldud auto. Hakkasin mõtlema ka hobiauto peale ja otsustasin, et see peab olema midagi väiksemat. Peugeot 205 GTi jaoks mul raha ei olnud, aga leidsin Leedust heas seisukorras 1992. aasta 205 Looki. Sellest sai kõik alguse – parandasin ise mootori ja käigukasti ning muutsin auto võimalikult originaalilähedaseks. Sellest siiski ei piisanud – vahetasin põrkerauad, lisasin spoileri ja kõik muu, kuni auto oli (peaaegu) GTi-st eristamatu.»

Sellega lugu ei lõpe. Gints oli Inglismaalt ostnud ka GTi mootori ja käigukasti, kuid kahjuks sattus tema 205 kellegi teise juhtimisel avariisse ja projektiga tuli nullist alustada. «Täna olen punktis, kus pean kogu juhtmestiku ära ühendama, kuid tuleb tunnistada, et tehnikutega mul väga head õnne pole olnud, sest need autod vajavad erilist lähenemist. Kui keegi on nõus aitama, siis olete igati oodatud!»

Geotehnika insener Gints Robalts loonud oma isikliku väikese, kuid intrigeeriva Peugeot’ autode kollektsiooni. Peugeot 205 Indiana. Foto: Valters Pelns, Peugeot

Aga see ei ole sugugi tema ainus 205. 2016. aastal ostis ta 205 Indiana, mis on oma varustuse poolest üsna haruldane. «Minu teada valmistati neid versioone ainult 3000 tükki ja need olid mõeldud Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali turgudele. Mudeli ebatavaline nimi on viide kümme aastat varem ilmunud esimesele Indiana Jonesi filmile «Indiana Jones: kadunud laeka jälil». Auto eripäraks oli beež värv, pruunid toonitud klaasid ja niinimetatud kaktuseliistud.»

Kollektsionäär ostis selle auto 350 euroga veidi kahtlaselt Leedu edasimüüjalt ja palkas Leedust ka vedaja. See oleks peaaegu halvasti lõppenud, sest tellimused läksid segamini ja teele pandi hoopis Peugeot 307. Kui segadus ilmsiks tuli, pidi juht puksiiri taas haakesse võtma ja nii öelda romuauto järele minema.

Luureteenistus Mi16

Kollektsioonis on ka Peugeot Mi16, mille ta leidis Rootsist. «Aasta oli 2007 ning mõtlesin, et nüüd saan natukeseks rahu, kuid siis tuli üks 405 Le Mans Rootsis oksjonile. Tehniliselt on tegemist originaaliga samaväärse autoga, kuid Le Mansi versioon erineb varustuse poolest – sellel on Alcantara istmed ja süsinikkiust osad.»

Tuli tuttavalt abi paluda, sest oksjonil tohtisid osaleda ainult kohalikud. Alghind oli 65 eurot ja päeva lõpuks lahkus auto 1000-eurose hinnasildiga. Peale oksjonit selgus, et Gints olin ainuke, kes auto eristaatusest teadis.

Geotehnika insener Gints Robalts loonud oma isikliku väikese, kuid intrigeeriva Peugeot’ autode kollektsiooni. Peugeot 405 Mi16. Foto: Valters Pelns, Peugeot

«Uskusin pikka aega, et minu käes on piiratud väljalaske viimane auto seerianumbriga 615. Sellest kirjutas isegi üks Prantsuse ajakiri, aga siis selgus, et Peugeot polnud piisavalt täpselt arvestust pidanud ja kuskil Rootsis ilmus välja 405 Le Mans nr 622. Üldiselt meeldib mulle aga ikka uurimistööd teha ja oma auto ajalugu uurida – Le Mansi taga ajades nägin oma silmaga maja ja garaaži, kus auto varem elas.»

Kardi mõõtu 106

Seni viimane auto, 106 XS, jõudis kollektsionäärini taas Leedust ja naeruväärselt odavalt. See oli pigem kirbuturul käik, üritus väärtusetute asjade hulgast pärlit leida. Auto on rahuldavas seisukorras, kuid vajab siin-seal tähelepanu ja armastavat kätt, nagu ka kõik muu selles omapärases kollektsioonis.

«Ehk oleks veidi huvitavam olnud 16-klapilise mootoriga 106 XSi, aga olin Briti ajakirjandusest enda valiku kohta lugenud positiivseid hinnanguid ja olen nõus, et minu omaga tekib korralik side, omamoodi karditunnetus. 1,4-liitrise mootori 75 hobujõudu on tegelikult täiesti piisav.»

Le Mans ja Jacques Villeneuve

Sport on kindlasti suurendanud kollektsionääri kiindumust Peugeot' vastu. «Kui Peugeot oli 2007. aastal Le Mansil koos Jacques Villeneuve'iga ühes meeskonnas, ootasin sündmust põnevusega. Peugeot' edu 1991–1993 Le Mansil oli tolleks hetkeks küll ammune minevik – Peugeot võitis 1992, 1993 olid poodiumil ainult Peugeot' sõitjad –, kuid ma teadsin, et Villeneuve oli aastatel 1996–2006 vormel 1 sõitja.»

Võistluse jälgimine oli alguses harjumatu, ainsaks infoallikaks oli ringiaegade tabel võistluse korraldaja kodulehel. Ega võistluste jälgimine Eurospordistki pole lihtne, sest nagu mees kurdab, pole tal mõttekaaslasi – sõbrad ei saa hästi aru, kuidas saab 24 tundi järjest autospordivõistlust jälgida.

Peugeot Le Mansi võistlusauto prototüüp 9X8 Hypercar. Foto: Tootja foto

Armastus lõvimärgiga autode vastu

«Miks mulle Peugeot’d meeldivad?» Seda küsimust on kollektsionäär endalt palju küsinud. «Ma arvan, et selle taga on juhitavus ja roolitunnetus. Tunnen, et nendel autodel on eriline aura.»

Aga kõige rohkem haarasid teda just 1990. aastate disainijooned. «Kui teised panevad kodu seintele maale, siis mina võin mida õue ja vaadata oma autosid.» Kuigi kõva konkurentsi lemmikauto tiitlile pakkusid omal ajal ka Alfa Romeo 164 ja Citroën XM, jäi mees siiski Peugeot'de juurde.

Lõviautode kogu omanik ei näe põhjust, miks peaks Prantsuse autodesse suhtuma eelarvamusega. «Minu meelest ei ole olemas halbu autosid – need on kas omanikule sobimatud või on neil halvad omanikud. Mina näiteks valin oma tööks ainult PSA tooteid: meil on kodus Citroën C5 ja Spacetourer. Kui võrrelda vanu aegu tänasega, siis ma arvan, et tänapäevane Peugeot’ disain on universaalsem kui varem ja eks seetõttu on neid tänavatel aina rohkem.»

Mis edasi? «On aeg, et 205 Indiana saaks uue hingamise. Ma tahan oma parimatele autodele ka korralikku garaaži. Samuti loodan, et Peugeot jätkab veel mõnda aega kestvussõidusarjas osalemist – tahaksin minna Le Mansi 24 tunni sõitu ka ise Prantsusmaale vaatama.»

Lõvikari

605 | Suur 605 sedaan jõudis turule 1990. aastal, kui teised tolle aja tuntud autod – Alfa Romeo 164, Saab 9000, Fiat Chroma, Renault 25 – olid omavahel juba paar aastat võistelnud ja äsja oli turule jõudnud ka BWM 5. seeria. 605 disainis Pininfarina stuudio ja kuigi see polnud nii ekstravagantne kui Citroen XM, olid auto trumpideks suurepärased proportsioonid ja visuaalne lakoonilisus, ruumikas salong, mugav sõit ja tänu suurele pakiruumile ka praktilisus. Tootmine lõppes 1999. aastal ja see oli viimane mudel, mille nimes oli 5. 605 on jätnud oma jälje ka popkultuuri – see astus üles 1998. aasta filmis «Ronin» ja mitmed eksemplarid leidsid oma koha ka Prantsuse presidendi Jacques Chiraci garaažis.

Peugeot 605 sedaan jõudis turule 1990. aastal, disainis Pininfarina stuudio. Foto: Valters Pelns, Peugeot

405 | 1980. aastate teisel poolel sõitis Peugeot edu laineharjal ja auto, mis sellele erilise jõu andis, oli 405. Pärast 1987. aastal turule tulekut võitis see kohe žürii ühehäälse heakskiiduga Euroopa aasta auto 1988 tiitli – sellist üksmeelsust pole hiljem ükski teine auto nautida saanud. Ka selle mudeli disainis tootja koostöös Pininfarinaga ja pärast sedaani debüüti lasti 1988. aastal välja ka universaal. Auto disainis polnud midagi ekstravagantset (nelikveolistel autodel oli taga hüdropneumaatiline vedrustus), kuna fookus oli pigem tänapäevasel praktilisusel, kuid sõidukvaliteeti ja juhitavust kiideti regulaarselt.

405 puhul saab rääkida mõningatest ebatavalistest faktidest. See oli viimane Prantsuse kaubamärgi mudel, mida USA-s müüdi, väljaspool Euroopat toodeti 405-t peaaegu kümnes erinevas riigis üle maailma ning see on üks pikema elueaga autosid. 1988. aastal võitis Ari Vatanen Pikes Peaki võidusõidu 405 T16 GR-ga (legendaarses filmis «Climb Dance» jäädvustatud sündmus) ning 1989. ja 1990. aastal oli ta parim Pariis-Dakari rallil.

405 oli viimane Peugeot' kaubamärgi mudel, mida USA-s müüdi. Foto: Valters Pelns, Peugeot

205 | Kui Big 5-d tulid, oli 205 turul olnud juba peaaegu terve eluea jagu – tootmist alustati 1983. aastal. Kuid just see mudel juhatas vaieldamatult sisse uue ajastu, muutes arusaama Peugeot'st kui Prantsuse kolmiku kõige konservatiivsemast liikmest. 205 kaotas napilt Euroopa aasta auto tiitli Fiat Unole ning kuulus uude ja olulisse väikeautode segmenti, kuhu peale Uno kuulusid teise põlvkonna Ford Fiesta, Opel Corsa, Nissan Micra ja teise põlvkonna Volkswagen Polo. Briti ajakiri What Car? nimetas 205 1983. aasta autoks ja CAR Magazine nimetas selle 1990. aastal oma kümnendi autoks. 205 toodeti 15 aastat, ühtekokku müüdi seda ligi 5,3 miljonit eksemplari.

205 paistis silma oma keretüüpide mitmekesisuse poolest, kuid GTi mudel pälvis versioonivalikus erilise koha ja sai kiiresti sportliku väikeauto etaloniks. Kui mainida GTi-d, tuleb rääkida ka B-rühma ralliautost 205 Turbo 16. Põhimeeskond eesotsas Jean Todtiga võitis 1985. ja 1986. aasta autoralli MM-sarjas tootjate arvestuse, samas kui sõitjate arvestuses krooniti maailmameistriks Timo Salonen ja Juha Kankunen. Et keegi ei kahtleks, millise metsalisega tõesti tegu on, võitis 205 Turbo 16 ka 1987. ja 1988. aasta Dakari ralli, roolis Vatanen ja Kankunen.

106 | Tolleaegse valiku väikseimat mudelit 106 toodeti aastatel 1991–2003, tootmisliinilt veeres maha 2,8 miljonit autot.

Tolleaegse valiku väikseimat mudelit Peugeot 106 toodeti aastatel 1991–2003. Foto: Valters Pelns, Peugeot

Kommentaarid