:format(webp)/nginx/o/2022/04/19/14493030t1h442a.jpg)
Kas tõhusa kaugkütte märgist saab võrrelda kodumaisel leival või kohupiimapakil oleva pääsukese märgiga, mis kinnitab toote kvaliteeti ja usaldusväärsust? Mida see märgis kaugkütte mõistes tähendab, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia Instituudi dotsent Eduard Latõšov.
Ligikaudu kaks aastat tagasi hakkas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing tunnustama kaugküttevõrke tõhusa kaugkütte märgisega, mida praeguseks kannavad mitmed kaugküttevõrgud üle terve Eesti. See märk tähendab, et tegemist on millegi kvaliteetse ja usaldusväärsega, milles ei pea pettuma. Loomulikult on üks asi kaugküttesüsteemi usaldusväärsus – ilma selleta ei saaks võrk toimidagi, sest tarbijad vajavad sooja igal ajahetkel. Kuidas aga mõõta võrgu ja energia kvaliteeti? Lisaks energia odavale hinnale on olemas veelgi olulisi nüansse, millega peab arvestama.
Energeetika puhul on olulisim märgusõna «tõhusus» ja nagu tõhusa kaugkütte märgise nimigi ütleb, hinnatakse sellegi puhul eelkõige tõhusust. Kuidas seda teha, uurisid Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, töötades välja meetodi kaugkütte energiatõhususe arvutamiseks tõhusa kaugkütte märgise jaoks.
Selle töö tulemused avaldati selle aasta aprillis mainekas teadusajakirjas Utility Policy artiklis «Promoting efficient district heating in Estonia», mille autorid on Tallinna Tehnikaülikooli teadurid Eduard Latõšov ja Anna Volkova ning EJKÜ tegevjuht Siim Umbleja.
Märgis näitab tarbijale kasutatava kaugküttesüsteemi tõhusust või taastuvate energiaallikate kasutamist ning pöörab tähelepanu kaugkütte keskkonnasõbralikkusele, odavusele ning praktilisusele.
Märgis «Tõhus kaugküte» näitab madalat energiakandja kaalumistegurit, mis tavalisel kaugküttel on 0,9 ning tõhusal kaugküttel 0,65 kasutatavas kaugküttevõrgus. Need tegurid on fikseeritud ning leitavad määruses “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.
Energiakandja kaalumisteguril on kolm peamist kasutusvõimalust.
Esiteks rakendatakse seda eesmärgiga leida primaarse energiaallika kasutuse ökoloogiline jalajälg.
Täielikult kliimaneutraalseks võib pidada näiteks sellist süsteemi, kus kasutatakse ainult heitsoojust või taastuvaid energiaallikaid soojuse tootmiseks.
Teine võimalus on erinevate kütuste ning energiaallikate mõjude ühtlustamine parimatele tehnilistele lahendustele. Mida madalam on primaarenergia tarbimine, seda energiatõhusamad on hoone tehnosüsteemide ehituselemendid.
Kolmas kasutusmoodus on hoone energiatõhususe optimaalse kulutaseme arvutamine. Optimaalne kulutase toob kaasa kulude kokkuhoiu hoone hinnangulise eluea jooksul. Väiksemad kulud määratakse kindlaks investeerimiskulude, hooldus- ja tegevuskulude arvesse võtmisel. Madalama primaarenergia tarbimisega hoonel on tõenäoliselt ka madalamad olelusringi kulud.
Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi kohaselt on ELi liikmesriigid kohustatud suurendama liginullenergiahoonete arvu ning sama direktiivi kohaselt peab nendes hoonetes kasutama põhiliselt taastuvenergiat.
Eestis on umbes 200 kaugküttevõrgustikku, mis katavad üle 60% soojuse tootmisest. Viimase 20 aasta jooksul on paljusid katlamaju renoveeritud ning vanad gaasi- ja õlikatlad on asendatud puiduhakkel töötavate kateldega ja koostootmisjaamadega. Puiduhake on kohalik taastuvkütus, mis muudab ka kaugküttesektori süsinikuneutraalsemaks.
Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöös tuuakse välja tõhusa kaugküttemärgisega toimunud arengud Eesti kaugküttesektoris, kuid ka mõned tagasilöögid, mis on selgunud seoses märgise kasutamisega.
Üheks tagasilöögiks oli märgise loomise ja kaugküttesektorile tutvustamise pikk protsess. Märgise arendamisega alustati 2015. aastal ning töö kestis kuni 2018. aastani.
Märgise väljatöötamise käigus defineeriti alused, mille põhjal võib kaugküttevõrgule tõhusa kaugkütte märgist üldse omistada.
Need tingimused on sellised:
Kavandatud lahenduse tugevusteks on Euroopa Liidu õigusaktide range jälgimine ja tõhususe määramise protsessi lihtsus, mis ei vaja kontrollimiseks suurt kogust lähteandmeid.
Eesti puhul ei tähenda arvutusteks vajalike lisaandmete kogumine suurt täiendavat koormust, kuna energiatootjad koguvad kõiki vajalikke andmeid juba ise ja esitavad neid statistikaametile.
Kaugküttesüsteemide heaolu sõltub klientide heaolust, seega vähetõhusad ja kehvas seisus kaugküttevõrgud peavad nägema vaeva, et hoida tarbijaid, kuna vastavalt Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivile on neil õigus kasutada ebatõhusa kaugkütte asemel tõhusamaid ja keskkonnasõbralikumaid kohalikke lahendusi. Viimased suundumused pigem näitavad, et kaugkütte olukord on Eestis nii hea, et paljud suuremad tarbijad, näiteks ettevõtted, kes on varasemalt tootnud sooja maagaasil töötavates katlamajades lähevad üle kaugküttele just sellepärast, et see on kooskõlas nende keskkonnasuundumustega.
/nginx/o/2022/04/19/14493034t1h8c02.jpg)
Tõhusa kaugkütte märgis lubab kaugkütte-ettevõtetel tõsta tarbijate teadlikkust ja huvi soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste vastu. Liikumine kliimaneutraalsuse poole on hoogu kogumas ning aitab jõuda Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgini saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Tõhusa kaugkütte märgis võib aidata täita kaugkütte sektori kaht eesmärki: suurendada kaugkütte energiatõhusust ja tuua rohkem taastuvenergia allikaid kaugküttesse. Nõudeid selleks võib hakata aegamööda tõstma, kuni jõutakse täielikult kliimaneutraalse ja taastuvenergial põhineva kaugküttesüsteemini.
Täielikult kliimaneutraalseks võib pidada näiteks sellist süsteemi, kus kasutatakse ainult heitsoojust või taastuvaid energiaallikaid soojuse tootmiseks. Lisaks kaugküttele ja kaugjahutusele peavad tulevikuks lisanduma tõhususe nõuded ka individuaalsele küttele ja jahutusele.
Märgise kohta on võimalik lugeda lisaks Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kodulehelt.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)