Päevatoimetaja:
Kaido Einama

SÕIDUPROOV Tahaks nelikvedu? Siis ei tasu seda jaapanlast silmist lasta

Copy
Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees
  • Suzuki S-Cross on täiesti korralik alternatiiv suurte markide linnadžiipidele
  • Meeldib: nelikvedu, varustus, piisavalt palju autot selle raha eest
  • Ei meeldi: nõrgavõitu mootor, pisut liiga vanakooli interjöör

Öelge Suzuki ja plaks!, tuleb meelde Jimny. Kui Suzuki mudelirivist päris pereautot otsida, siis Vitara kõrvale on tulnud uus S-Cross.

Öelge Suzuki ja plaks!, tuleb meelde Jimny. See maailma kõige karismaatilisem väikedžiip. Sõida, kuhu tahad, tee mida tahad! Igalt poolt läheb läbi, igale poole mahub ära. Euroopa heitmenormide käes on Jimny küll vormistunud väikekaubikuks, aga selle üle ei pea pikalt kurvastama. Küllap kaubikuna ongi Jimnyt kohasem kasutada kui elustiilse pereautona. Kui nüüd Suzuki mudelirivist päris pereautot otsida, siis Vitara kõrvale on tulnud uus S-Cross.

Ütlen kohe ära, et S-Crossi saab ka esiveolisena. Ärge seda teed minge. Põhjus on ülimalt lihtne – päriselt toimiv ja töötav nelikveoline on Suzuki leivanumber. Nad oskavad neid teha ja teevad kangekaelselt edasi. Hinnavahe? Pole üldse röögatu, 1700-2000 eurot sõltuvalt varustuspaketist, aga see hinnalisa tõesti tasub end ära. Sellest aga pisut edaspidi.

Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Uut ja eelmist S-Crossi lahutab lausa kaheksa aastat. Tavaliselt on mudeli eluiga 5-6 aastat, siis toob tehas välja juba uue. Ju siis oli Suzukil piisavalt põhjust seda väliselt silmatorkamatut, ent tõhusat töölooma nii pikalt teenistuses hoida.

Uue S-Crossi valikus on üks jõuallikas: 1,4-liitrine bensiinimootor, mida täiendab 48V poolhübriidsüsteem. Jaapanlased eelistavad sageli variaatorkäigukasti, mis aga jälle eurooplastes nurinat tekitab. Suzukil juhatatakse jõuallika 95 kW maapinnani topeltsiduriga automaatkäigukasti vahendusel. Jõuallikal on neli silindrit, mitte kolm, nagu selles suurusklassis autodel võib kohata. Kuna võimsust pole just kapaga visata, siis aitab neli silindrit kogu kupatust normaalsena hoida.

Sõitjateruum on segu vanaloolist ja moodsast

Sõitjateruum on segu vanakooli lülititest ja moodsast puutemajandusest. Istmesoojendused on kahetsoonilised, kliimat saab sättida nuppudest ja samas kõrval kaasaegne puuteekraan töötab ladusalt. Menüüd on algul harjumatu ülesehitusega, aga sõiduproovi päevade jooksul kogetu põhjal luban, et veidi teistmoodi loogika saab ruttu omaseks. Omasemaks, kui mõne prantsuse margi menüüde akrobaatika.

Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Maastikurežiimi nupu järgi harjub käsi samuti sirutuma kiiresti ja otsimata. Mida ei saa aga alati öelda käiguvalitsa kohta. Kui natuke järsumalt tõmmata, hüppab D asemel sisse M, ehk käigukast arvab, et tahate käsitsi käike vahetada. Kuigi te ei taha ju.

Muidu on S-Cross päris mugav sõita. Nuriseks ainult, et istmepadjad on lühikesed, see-eest jälle on tagaistmel auto suuruse kohta täitsa parajalt ruumi. Pakiruumi praktiline riiulimajandus (panipaik põrandakatte all) jäi meelde juba eelmiselt mudelilt ja midagi untsu keeratud siin nüüd kohe kindlasti ei ole. Ja kui tagaluuk sulgeda, siis torkab paremal servas silma mitu rida teksti, nagu oleks keegi mõelnud kirjutada haiku, aga siis ümber mõelnud ja seadnud otsustavalt ritta: SX4/S-Cross/Hybrid/Allgrip.

Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Tagaosast jääb mulje, nagu oleks disainitoa seina ilmestanud Volkswagen T-Crossi plakat, millele siis kujustajate pilk eksles. S-Cross pole maailma kõige iseloomulikuma väljanägemisega sõiduk, kuid kogu komplekt näeb täiesti okei välja.

Kuidas ta sõidab?

Ja jõuamegi selleni, et miks siis ikkagi nelikvedu. Sellepärast, et suure tõenäosusega ei osta te Suzukit linnas edvistamiseks, vaid te satute sellega maale. Maal on kruusateed. Kevadeti need lagunevad. Mul õnnestus sõiduproov rihtida just nii, et sai sõita keltsa-lume-pori segus. Kes teab, see teab, kui lihtne on esiveolisega sellises kohas kimbatusse sattuda. Erinevaid maastikurežiime ja sujuvat hoogu kasutades ei tulnud ette kordagi olukorda, et oleks kõhelnud, kas läheb läbi. Tasub ära see nelikvedu. Osutus, et temaga on lõbusam sõita, kui julgesin eeldada. Palju lõbusam. Kütusekulu kipub jääma 7 liitri kanti sajale, eriti kui nelikveole ka tööd anda ja auto katuseni poriseks teha. Hea praktiline tööloom.

Hind. Nelikveolise hinnakiri algab 25 990 eurost. Rivaale ongi sisuliselt kaks: Toyota Yaris Cross ja Hyundai Kona.

Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees
Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees
Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees
Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees
Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees
Suzuki S-Cross
Suzuki S-Cross Foto: Eero Vabamägi / Postimees
Tagasi üles