/nginx/o/2022/04/27/14512230t1hbea6.jpg)
Kuigi esimene valgusdioodide ehk leedide tehniline kontseptsioon töötati välja juba 1927. aastal, siis esimene punane leed toodeti alles 1962. aastal. Siniseid valgusallikaid tuli oodata 1994. aastani ning valgeid dioode sellest aasta kauemgi. Hoolimata sellest, et leedide arendusteekond on olnud pikk, on need tänaseks massiliselt kasutusel nii kodumajapidamistes, autotööstuses kui ka näiteks tänavavalgustuses.
Kuigi leedlampe võib leida kõikjalt, on need massidesse jõudnud alles hiljuti. Kui esimese põlvkonna leedid ilmusid 1960ndatel, siis 1980. ja 1990ndatel hakati esimesi leede kasutama tänavavalgustuses. Müügiargumendiks oluliselt pikem eluiga võrreldes halogeenpirnidega.
Täna saab aga rääkida juba kolmanda põlvkonna leed-tuledest, mis võivad probleemideta töötada kuni 100 000 tundi. Võrreldes varem autotööstuses kasutatud pirnidega, mis suutsid vastu pidada 15 000 tundi, on leed-valgustid oluliselt vastupidavamad.
Esialgu jõudsid moodsad leedid luksusautodesse, nüüd on need tavalised peaaegu igas kodumajapidamises ning pereautodel. Näiteks on Citroën paigaldanud kõikidele oma mudelitele leedpäevatuled. Kodumajapidamise jaoks saab leed-pirni osta pea igast poest.
Valgusallikate energiatõhusust saab mõõta mõõtes kasulikku valgushulka, mida pirn iga energiaühiku kohta annab. Leedvalgustus toodab vähem raisku minevat valgust ja rohkem kasulikke luumeneid kui teised valgustehnoloogiaid. See avaldub energiasäästu ning loodussõbralikkusena.
Vahetades hoones kõik pirnid leedide vastu, võib energiatõhusus kasvada 60–70 protsenti, sõltuvalt sellest, mis tehnoloogiat varem kasutati ja millised leedidkasutusele võetakse.
Leedtuled toimivad külma ilmaga isegi umbes viie protsenti paremini kui soojas, mistõttu on need oluliselt parem valik näiteks külmladudesse, aga ka sõidukitesse, mis peavad suutma valgusvihku heita ka kõige külmemal talvehommikul.
Leedid on väikesed ja seetõttu on disaineritel palju rohkem võimalusi erinevate valguslahenduste kavandamisel. Näiteks autotööstuses on saanud võimalikuks unikaalsed valgussignatuurid, mille loomine oli aastate eest võimatu.
/nginx/o/2022/04/27/14512231t1hdd52.jpg)
Tehnoloogia võimaldab luua silmapaistvaid valguslahendusi, aga ka unikaalseid tehnoloogilisi lähenemisi. Iselülituvad kaugtuled võivad põhineda leedtehnoloogial, näiteks kasutab sellist varianti Citroën. Matrix leedesituled lubavad osa valgusvihust katta – näiteks vaid vastutuleva sõiduraja ulatuses – töötades seeläbi samaaegselt nii kaug- kui ka lähitulena. Selle süsteemi seeriatootmises kasutamise teerajajaks on Audi, kes tõi tehnoloogia luksuslikes A8 sedaanides turule 2013. aastal.
Spetsialistide sõnul pannaksegi tulevikus enim rõhku valgusvihke jagavatele läätsedele. Tuli ei ole siis enam lihtsalt valguselement, vaid juba infoedastusvahend. Näiteks saavad esituled kuvada teekattele infot ning tagatuled põleda erinevates režiimides, näiteks sõltuvalt pidurdusintensiivsusest.
Leedide võidukäiku toetab ka nende järjest langev hind. Kui algselt maksis väike viievatine leedlamp umbes 30 eurot, siis täna saab selle soetada viie-kuue euroga.
Soodsamad hinnad on olulisel määral mõjutanud leedide kasutamist nii kodudes kui ka autotööstuses – kui päris esimestele mudelitele paigaldati kõigest leedpidurituled, siis aastate jooksul hakati leede üha enam ka päeva- ja kaugtuledes kasutama. Tänaseks on leedidest saanud lahutamatu osa praktiliselt iga uue auto standardvarustusest.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)