/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2022/05/03/14525870t1h2f7e.jpg)
Ruumide kütteks saab kasutada soolapatareid
Hollandi Eindhoveni tehnikaülikoolis on teadlased valmis saanud nn soolapatarei. Lisaks sobivate soolakristallide valimisele on uurimisrühm tegelenud ka patarei jaoks vajalike komponentide mahutamisega piisavalt väiksesse seadmesse, et seda saaks kasutada ka kodumajapidamises. Valminud energiaseadeldis on ehitatud ratastel kärule, mida jaksab lükata üks inimene. See koosneb tsirkulatsioonisüsteemist, soojusvahetist, ventilaatorist, aurustaja/kondensaatorist ja soolaosakestega boilerist. Patarei annab 7 kWh energiat ning sellega saaks tüüpilise neljaliikmelise pere elamise soojaks kütta kaheks päevaks. Uue energiaallika vastu on juba huvi tundnud Prantsusmaa, Belgia, Poola ja Šveits. PM
/nginx/o/2022/05/03/14525872t1h60fa.png)
309,3 km/h on 28. aprillil püstitatud robotautode maismaa kiirusrekord.
/nginx/o/2022/05/03/14525871t1ha32e.jpg)
Seintel maanduvad droonid säästavad energiat
Vaatlusdroonid saavad kauem töötada, kinnitudes seina külge ja lülitades aku tööaja pikendamiseks välja oma rootorid. New Yorgi ülikooli teadlased ehitasid sellise prototüübi valmis ja ütlevad, et nende drooni lennuaeg on enne akude tühjenemist tavaliselt vaid 20 minutit. Kui aga droon kinnitub seinale, võib selle tööaeg pikeneda umbes 12 korda ning ulatuda nelja tunnini. Prototüübi jalaste küljes on «takjakrõps», mis nakkub vertikaalpinnale kinnitatud takjariba külge. Masin läheneb seinale kõigepealt rootorid ees, pöörab end poole sekundiga ümber ning maandub seinal. Teadlased usuvad, et lõpuks suudavad nad droonil olevad takjaribad asendada materjaliga, mis võimaldaks droonil kleepuda mis tahes pinnale. New Scientist
/nginx/o/2022/05/03/14525873t1h5607.jpg)
Venemaa saatis orbiidile ülisalajase luuresatelliidi
29. aprillil startis Arhangelski oblastist orbiidile Venemaa uus luuresatelliit Kosmos-2555. Sõjanduseksperdid ennustavad, et selle ülisalajase sputniku põhieesmärgiks saab Ukraina sõja jaoks andmete kogumine. Arvatakse, et tegemist võib olla ka läbi pilvede nägeva radarsatelliidiga, sest selle nimetus Kosmos-2555 (MKA-R) vihjab teistele sama tüüpi tehiskaaslastele MKA-N 1 ja MKA-N 2. Ühe viimastest radariga luuresatelliitidest saatis Venemaa edukalt orbiidile ilmselt 2014. aastal ja selle lubatud eluiga peaks nüüdseks läbi olema. MKA-N 1 ja MKA-N 2 aga ei hakanudki tööle. Praegu tiirleb Ukraina kohal ka luuresatelliit Kosmos-2553. PM