T, 31.01.2023

Eesti luuredroon sai lahinguristsed, kuid pomme veel ei vea

Kaido Einama
, ajakirjanik
Eesti luuredroon sai lahinguristsed, kuid pomme veel ei vea
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Luuredrooni õhkutõusmine käib nelja tiivikuga vertikaalselt. Õhus olles käivitub alles ninas asuv propeller ja neli droonimootorit jäävad seisma.
Luuredrooni õhkutõusmine käib nelja tiivikuga vertikaalselt. Õhus olles käivitub alles ninas asuv propeller ja neli droonimootorit jäävad seisma. Foto: Threod Systems

Tallinna külje all Viimsis asub luuredroonide tehas. Kõlab põnevalt, kuid tegelikult on lagendikul majade vahel üks üsna tavaline paneelidest ärimaja. Droonitehas tegutseb seal juba kümme aastat ja selle aja jooksul on lennuvahendid arenenud tasemele, mille kohta sõdivad riigid on öelnud «ületas ootusi».

Threod Systemsi juhatuse liikme ja tarkvaraarenduse juhi Mikk Murumäe sõnul on neil praegu eriti kiired ajad. «Tervest maailmast tuntakse tohutut huvi. Kaitsetööstuses aga võtavad otsused palju aega. Tegemist pole riiulist võetava drooniga, mida kohe müüma hakata, ning ostjad peavad tegema hanked, eraldama eelarve, tellima ja muud säärast. Tellimusteni läheb veel väga palju aega.»

Eesti droon on juba lahingutes osalenud, kuid Murumäe jätab riigid mainimata. Ütleb ainult, et kasutanud on neid lahingutes mõned NATO riigid ja Aafrika riigid.

Märksõnad
Tagasi üles