/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2022/05/09/14538018t1h816b.jpg)
Siemens esitles oma esimest vesinikurongi
Saksa tööstushiiglane Siemens esitles neljapäeval oma esimest vesinikurongi, mis arendati välja koos raudteeoperaatoriga Deutsche Bahn. Rong on plaanis kasutusele võtta 2024. aastal. Vesinikkütuseelemendis toodetud elektril töötav vedur peaks piirkondlikus rongliikluses välja vahetama diislikütusel töötavad rongid ja sealsed süsihappegaasi heitkogused nulli viima. Vesinikkütusega rongid on osa Saksamaa valitsuse plaanist elektrifitseerida 2030. aastaks 75 protsenti raudteevõrgust. Vesinikumudeliga üritab Siemens järele jõuda Prantsusmaa konkurendile Alstomile, kellel sellised rongid juba turul on. Kaks Saksa liidumaad on Alstomilt tellinud 41 rongi ning katsetusi on tehtud mitmes riigis, sealhulgas Austrias, Poolas ja Prantsusmaal. AFP/PM
/nginx/o/2022/05/09/14538020t1h16ab.jpg)
6 tonni kaalus paleontoloogide hinnangul varem teadmata dinosauruseliik Maip macrothorax, kelle säilmed leiti Argentinast.
/nginx/o/2022/05/09/14538019t1hd66f.jpg)
ESTCube-2 pardal saab kosmosesse sõnumeid saata
ESTCube kutsub Eesti koolide noori saatma peagi orbiidile lendava ESTCube-2 pardal kosmosesse kuue sekundi pikkusi häälsõnumeid. Pärast 10. juunit valitakse loosi teel välja 50 sõnumit, mis saavad koha satelliidi pardal. Sõnumeid saab esitada klasside kaupa, seega tuleb enne sõnumi edastamist klassiga läbi arutada, mida tahetakse öelda. Sõnumi sisu võiks olla mõni fakt Eesti või oma kooli kohta, mõistatus, luuletus või vanasõna, kuid suuri piiranguid sisule ei seata. Siiski ei ole oodatud poliitilised, religioossed, ebaviisakad või sisutühjad sõnumid. Sõnumid, mis on esitatud mõnes Eesti koolis õpetatavas võõrkeeles, saavad aga loosis osalemisel pisikese lisaeelise, sest tegu on rahvusvahelise projektiga. PM
/nginx/o/2022/05/09/14538021t1h1b92.jpg)
Hiina teadlased tõmbasid ajukasvajale nanokapsliga pidurit
Hiina Henan-Macquarie ülikooli biomeditsiinilise innovatsiooni keskuse teadlased on välja töötanud nanokapsli, mis suudab vere kaudu hiirte ajukasvajatesse toimetada geenitöötlusvahendi CRISPR. Teadlased sihtisid CRISPRIga geeni nimega PLK1, mis reguleerib uute rakkude arengut, mistõttu glioblastoom hakkab «üle töötama». Uuringus seiskus kasvaja kasv hiirtel, kellele tehti ühekordne süst. Nende loomade keskmine elulemusaeg oli 68 päeva, kontrollrühmades aga 24 päeva või isegi vähem. Lisaks ei kaasnenud ravimeetodiga olulisi soovimatuid mutatsioone. New Scientist