Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Maa peal on kitsas käes - ukrainlased lähevad Kuule

Nõukogude Liidu ja hiljem Vene Föderatsiooni ballistiliste rakettide selgroog, R36 raketipere, oli välja töötatud ja toodetud Ukrainas. Arusaadavalt praegu enam ukrainlased  neile rakettidele vajalikku hooldust ei tee. Uute ehitamine vajab Lääne komponete, aga neid on Venemaal aina raskem soetada. Pildil stardib R36 raketišahtist. Küll aga loodab Venemaa uutele enda arendatud rakettidele-imerelvadele.
Nõukogude Liidu ja hiljem Vene Föderatsiooni ballistiliste rakettide selgroog, R36 raketipere, oli välja töötatud ja toodetud Ukrainas. Arusaadavalt praegu enam ukrainlased neile rakettidele vajalikku hooldust ei tee. Uute ehitamine vajab Lääne komponete, aga neid on Venemaal aina raskem soetada. Pildil stardib R36 raketišahtist. Küll aga loodab Venemaa uutele enda arendatud rakettidele-imerelvadele. Foto: Wikipedia

​Ukraina ja Venemaa suhetes olid tüliõunteks ka raketid. Ukrainas töötas sõjalisse ja tsiviilkasutusse minevate rakettide tootmises kümneid tuhandeid inimesi. Suhete järsk jahenemine pärast Krimmi annekteerimist on kiduma pannud nii Ukraina kuid veelgi rphkem Venemaa raketitööstuse.

Veel hiljuti seisis Venemaa kaitseministeeriumi kodulehel ühe tõmbenumbrina mandritevaheline ballistiline rakett Vojevoda, mille parameetreid ülistati rekordilisteks maailmas. Need Nõukogude Liidu võimsaimad mandritevahelised ballistilised raketid R-36M2 Vojevoda, (NATO tähistuses SS-18 Satana) olid aga loodud Ukrainas, omaaegses Dnepropetrovskis nüüdse nimega Dnipros. Neid paigaldati omal ajal kõikjale üle NL-i territooriumi paiknevatesse raketišahtidesse.

Tagasi üles