Suur küsimus Helsingi küberturvalisuse konverentsil: kuidas riiklikule küberrünnakule vastata?

Põhjamaade küberturvakonverentsi Cyber Security Nordic 2022 üks peaesinejatest oli president Toomas Hendrik Ilves. Foto: Messukeskus Helsinki

Traditsioonilise rünnakuga on lihtsam: kui tank veereb üle piiri, antakse sellele mõne tankitõrjerelvaga vastulöök. Kui aga riiki tabab küberrünnakute laine, elektrivõrk tõrgub selle pärast töötamast ja valitsusasutuste serverid on maha võetud, siis mida teha? Helsingis eelmisel nädalal toimunud esinduslikul küberturvakonverentsil oli see Soome NATO-ga liitumise otsustamise ajal üks oluline küsimus, mis ka liitlastel veel üsna vastamata.

Kuigi sõda on sõda ja küberrünnakule peab samamoodi vastama, näitas hiljuti Ukraina sõja alguses toimunud Venemaa küberrünne satelliitsidele, et see polnud siiski teiste riikide jaoks sõjaline rünne. Kui küberrünnaku tagajärjel Saksamaal tuulepargid seiskusid, ei tehtud tegelikult midagi. Kui mõni riik saab teise riigi poolt organiseeritud serveritele tehtavate massiliste päringutega pihta, siis ei hakata seda riiki pommitama ega mitte vastu ründama. Mida siis peaks tegema?

Sellistele ja paljudele teistele uutele küberturvalisuse probleemidele otsisid neljapäevast reedeni vastuseid 1455 küberspetsialisti era- ja avalikust sektorist. Lisaks sai ka ka veebis osaleda.