Eriti just suurte sooduskampaaniate ajal kasvab väikeste plekimõlkimiste arv kaupluste parklates ja parkimismajades, väikseid liiklusõnnetusi juhtub ka niisama tänaval parkides. Tavaliselt on kahjud sõidukile selliste juhtudel minimaalsed või puuduvad sootuks, kuid sellegipoolest on juriidiliselt tegemist liiklusõnnetusega.
Kui avarii mõlemad osapooled on kohal ning süüdlane selge, tuleks kindlasti vormistada teade liiklusõnnetusest kahjukindlustusele. Paraku juhtub aga parkimisel tihti, et seisva auto riivamisel pole kannatanut kohal.
Sellisel juhul on Eestis levinud visiitkaardi või kontaktandmete jätmine kannatada saanud sõiduki klaasipuhastaja vahele. Samas ei saa seda käitumisviisi kellelegi soovitada: juriidilises mõttes on tegemist liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemisega rääkimata sellest, kui tuul peaks kontaktandmed minema puhuma.
Trahv sündmuskohalt põgenemise eest
Paljudes kaubanduskeskuste parklates ja parkimismajades on turvakaamerad. Piisab vaid kannatanul politsei kutsuda, kui kaamera salvestuse alusel on võimalik tuvastada õnnetuse asjaolud ja süüdlane. Nii võib väike plekimõlkimine lisaks kahjude kinnimaksmisele lõppeda ka politsei määratud karistusega liiklusõnnetusest mitteteatamise ja õnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest.
Liiklusseadus lubab kummagi teo eest karistada kuni 18 000-kroonise trahvi, aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega. Lisaks rahatrahvile on võimalik lisakaristusena rakendada juhiloast ilmajätmist kuni ühe aastani.
Kuigi liikluskindlustus hüvitab kannatanule sellisest õnnetusest tekkinud kahju, võib see süüdlasele lõppeda ka kahju oma taskust kinnimaksmisega. Nimelt on kindlustusseltsil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumiskohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte.
Politsei kohalekutsumine alati kindel valik
Mida siis teha, kui parkimisel on juhtunud liiklusõnnetus? Sõltumata sellest, kas olete süüdlase või kannatanud rollis, tuleks õnnetuse teise osapoolega läbi rääkida ning õnnetuse teatis vormistada, kui on tekkinud mingigi varaline kahju. Kui teist osapoolt kohal pole, siis tuleks kutsuda kohale politsei.
See välistab, et pärast hakatakse teid õnnetuspaigalt lahkumises süüdistama. Samuti tuleb politsei kindlasti kohale kutsuda ka siis, kui õnnetuse süüdlases ja muudes asjaoludes kokkuleppele ei jõuta.
Kahjuks on viimasel ajal sagenenud ka juhtumid, kus kohapeal vormistatakse liiklusõnnetuse teade ja süüdlane annab ka allkirja, kuid hiljem taganeb oma ütlustest. Sellisel juhul on tagantjärele õnnetuse asjaolude ja süüdlase väljaselgitamine juba väga keerukas ja kulukas ning tihti päris võimatu.
Seetõttu võib soovitada politsei kohalekutsumist pea iga õnnetuse korral: ainult nii on asjaolud üheselt fikseeritud ning hiljem on vaidluste korral võimalik õiglus jalule seada.