R, 9.12.2022

10 korda aeglasem: Venemaa kasutab Hiina protsessorit, kuna lääne omi pole saada ja enda omad veel ei tööta

Kaido Einama
, ajakirjanik
10 korda aeglasem: Venemaa kasutab Hiina protsessorit, kuna lääne omi pole saada ja enda omad veel ei tööta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Hiina kiibitootja Zhaoxin protsessorit lubatakse hakata kasutama Vene tootja emaplaadil, kuid hiinlased eitavad sellist kokkulepet.
Hiina kiibitootja Zhaoxin protsessorit lubatakse hakata kasutama Vene tootja emaplaadil, kuid hiinlased eitavad sellist kokkulepet. Foto: Zhaoxin
  • Hiinlased eitavad venelastega koostööd
  • Viimase kümne aasta arengud Vene enda protsessori loomisel on saladuskatte all
  • Juba on väljas ka esimene Vene sülearvuti Vene operatsioonisüsteemi ja Hiina protsessoriga

Venemaa on olnud hädas tänapäevaste protsessorite tootmisega juba pikka aega, kuid nüüd, lääneriikide sanktsioonide aegu ähvardab nende puudus pitsitada veelgi rohkem. Sellepärast võib idanaaber pöörduda hoopis Hiina poole, kus pole uusimate kiibitehnoloogiatega samuti olukord just kiita, kuid ollakse tunduvalt kaugemal ja osatakse juba aeglasemaid lääne analooge pakkuda.

Inteli ja AMD protsessorite asenduseks, mida vajatakse aina enam lisaks sõjatööstusele ka äris ja serveriteenuste üleval hoidmiseks, on Venemaal vaadatud Hiina firma Zhaoxin toodangu poole. Vaja on just nn x86 arhitektuuriga protsessoreid, sest tarkvara, mida igal pool avalikes teenustes, ärides ja sõjaväes kasutatakse, vajab enamasti seda tüüpi protsessoreid. Kõik PC-d ja suur osa serveritest on sellise arhitektuuriga protsessoritele üles ehitatud, mida aga pakuvad Intel ja AMD.

Hiinas arendatakse lääne analoogi Zhaoxin x86, mis Tom´s Hardware´i andmetel on südameks Vene firma Dannie loodud emaplaadile, millega üritatakse käivitada oma arvutitööstust. Dannie tegutseb muuhulgas nii Hiinas, Venemaal, Türgis kui Leedus ja toodab arvutite komponente. Sellele samale Tom´s Hardware´i ajakirjanikule aga vastas Hiina ettevõte Zhaoxin äsja lakooniliselt, et nad keskenduvad siiski ainult Hiina turule ja neil pole plaanis oma x86 arhitektuuriga protsessoreid Venemaale müüma hakata. Seega ametlikult Hiina Vene arvutitööstusele päästerõngast ei ulata.

Protsessor KaiXian KX-6640MA, millest loodetakse asendajat, pole siiski päris see, mida teevad Intel ja AMD, kirjutab PCMag. Tegemist on palju aeglasema ja tehnoloogia poolest mitu põlvkonda maas oleva kiibiga. Sellega saab küll jooksutada kõiki Windowsi ja Linuxi programme ning x86 riistvaraga ühilduvat serveritarkvara, kuid protsessori kiirus ja võimekus jäävad veel kaugele maha lääne originaalidest.

Vene sülearvuti Tonk on Hiina protsessori ja Vene operatsioonisüsteemiga.
Vene sülearvuti Tonk on Hiina protsessori ja Vene operatsioonisüsteemiga. Foto: Tonk

Personaalne kaasaskantav arvuti ТОНК TN4004 - Vene enda toodang Hiina südamega

Vene arvutitootja Tonk on juba välja kuulutanud uue Hiina protsessoriga sülearvuti, mis on «alternatiiv lääne Intelile ja AMD-le». TN4004 tuli avalikkuse ette 6. mail, mõni päev enne võidupüha ja pidi kuulutama võitu lääne tehnoloogiliste sanktsioonide üle. Masin maksab 685 eurot, sellel on 14-tolline Full HD ekraan, väidetavalt Hiina protsessor Zhaoxin KX6640MA ning oma graafiline adapter C-960, mis jooksutab kuni 4K kvaliteedis videot. Operatiivmälu on 8 GB, massmälu 256 GB.

Sülearvuti kaal on 1,5 kg ja korpus valmistatud freesitud alumiiniumist. Masin toetab Windows 10 või Venemaa enda väljaarendatud operatsioonisüsteemi Red OS, mis põhineb Linuxil.

Protsessorite jõudlustestis CPU Mark annab neljatuumaline Hiina kiip taktsagedusega 2,2-2,7 GHz jõudluse näitajaks 1566 punkti. Võrdluseks: Inteli odavamate arvutite jaoks välja töötatud aeglasem Core i3-12100F protsessor saavutas CPU Marki testis 14 427 punkti ja konkureeriva AMD Ryzen 5 5500 protsessoril oli sama näitaja 19 885 punkti. Vahe pole mitte ainult märgatav, vaid lausa kordades või suurusjärkudes. 

Lisaks on alternatiivne protsessor ablas energiatarbija, seega sülearvutites tuleb leppida üsna lühikese aku tööajaga. Kas aga kasutajad sellega lepivad, et arvuti jookseb kümme korda aeglasemalt kui keskmine lääne arvuti ja kustub kiiresti, on iseküsimus.

Samas on Venemaal plaanis legaliseerida tarkvarapiraatlus ja kui aeglasel protsessoril tasuta tarkvara jookseb, ehkki venides, siis saab hädapärast ehk kontoriasjad aetud ning võib-olla isegi pilveteenused töös hoitud.

Vene emaplaaditootja Dannie toodangumaht on kümneid tuhandeid emaplaate kuus, mis peaks rahuldama valitsusasutuste ja sõjaväe vajadused, kuid need peavad leppima riistvara sellise aeglusega, mida pole enam kui kümme aastat nähtud. Eksperdid arvavad, et Linux ja selle kontorirakendused peaksid neil protsessoritel siiski jooksma talutavalt.

Kuhu on jõudnud Venemaa enda protsessoritootmine?

Vastab Tehnikaülikooli emeriitprofessor Toomas Rang

«See kirjatükk saab teil olema ilmselt paras peavalu, sest soov antud valdkonna olukorda Venemaal kirjeldada on pea võimatu, kuna avalikud andmed on ebausaldusväärsed minu hinnangul juba vähemalt viimased kümme-viisteist aastat,» ütleb Toomas Rang teema sissejuhatuseks. «Detaile teadmata, kuid olles kursis tendentsidega juba varajasemast ajast, ei ole pilt kuigi optimistlik. Tehnoloogiline võimekus täna võiks olla umbes selline, mis USA-s oli umbes 15-20 aastat tagasi vaatamata Zelenogradi tehnoloogiakeskuse kiidetud võimekusele.»

Milles võiks moodsate mikrokiipide tootmisel seisneda venelaste suurim väljakutse? Kas puhta ruumi tehnoloogias või on veel tehnoloogilisi takistusi?

Vene protsessor Elbrus, mis toodetud Taiwani TSMC tehases.
Vene protsessor Elbrus, mis toodetud Taiwani TSMC tehases. Foto: MCST

Me peame tegema vahet võimekusel toota ja võimekusel projekteerida. See tähendab, et kui vaatate Venemaal tehtud Elbruse protsessorit, siis see on tegelikult toodetud Taiwanis ning võiks põhineda 28 nm tehnoloogial, mis on seal saadaval. Kas Elbrus ka tegelikult 28 nm tehnoloogial baseerub, pole mulle teada, kuid 35 nm võiks olla küll võimalik.

Küsimus on selles, millisel tehnoloogial põhinevat disainitarkvara lubatakse tellijatel kasutada. Teoorias on nii, et projekteerimistarkvara abil oleks võimalik ehitada ka alla 10 nm ribalaiusel põhinevat moodsamat kiipi, aga kui sellele ei ole vastavusse seatud kasutatavat tehnoloogilist tootmisvõimekust, siis on tegemist soovunelmaga, mitte reaalse lahendusega.

Neil olevat plaanis vabavaralisel SPARC-V tehnoloogial põhinevate protsessorite arendamine, kas see on kuidagi lihtsam?

SPARC tehnoloogia on jah samuti tehnoloogia, kuid see puudutab protsessorite arhitektuuri, mitte sõna-sõnalt tehnoloogilist võimekust.

On selge, et teatud arhitektuuri ei saa viletsamale (minimaalse võimaliku ribalaiusega) tehnoloogiale ehitada, mis seabki siis ka arhitektuuri ja tehnoloogilise võimekuse vahele piisavalt tugeva seose.

Mitme nanomeetrine ribalaius või kiibitehnoloogia võiks olla venelaste võimekuses? (Meenutame, et uusimates telefonides on juba neljananomeetrise tehnoloogiaga kiibid)

Minu teada Venemaa tänane reaalne tehnoloogiline võimekus omamaisele masstootmisele ei ole kindlasti 35 nm tehnoloogia juures. Probleemiks pole inimeste tarkuse puudumine, vaid see, et kogu tootmiseks vajalik aparatuur ning ka tootmise korraldamise kompetents tuleks väljast sisse osta.

Tootmisaparatuurist peaaegu 100% on USA, Saksamaa ja Jaapani päritolu ning minu andmetel osa tundliku aparatuuri müügist on olnud piirangute all kogu aeg.

Kui palju senised Venemaa reklaamitud Elbrused jm kohalikud serveriprotsessorid on Venemaal välja töötatud ja kui suure osa teeb ära näiteks Taiwani kiibitehas TSMC?

Toon näide ajaloost, kui palju asjad võivad maksma minna.

Mul endal oli võimalus olla juures tehase avamisel. Selle sajandi alguses avati Saksamaal Itzehoes uus mikroelektroonika tehas (praegu minu andmetel X-FAB) aastase tootmisvõimusega umbes miljon kiipi aastas.

Selle ettevõtmise kinnisvaraline (hooned pluss aparatuur) hind oli natuke üle kaheksa miljardi euro. Samal ajal on võrdluseks Eesti riigieelarve alla 8 miljardi. Siit on selgelt näha rahamass, mida oli vaja investeerida, et midagi konkurentsivõimelist käivitada.

Sellele lisanduvad loomulikud jooksvad kulud igal aastal. Tänaseid rahanumbreid vaadates oleks vaja käivitamiseks vähemalt viis korda rohkem raha.

Märksõnad
Tagasi üles