EKRANOPLAANI TAGASITULEK ⟩ USA plaanib ehitada vee kohal hõljuva ülisuure ja kiire transpordivahendi

Uus ekranoplaan transpordib hulgakaupa suuri koguseid pikkade vahemaade taha, aga mitte eriti kõrgelt lennates. Foto: Darpa

Ammu unustatud tehnoloogiaga lennuvahend – ekranoplaan võib peagi tagasi tulla USA sõjaväe käsutusse, kuna tegemist on vähese energiakuluga madalal vee kohal lendava masinaga, mis suudab suurtel kiirustel suuri raskusi pikkade vahemaade taha toimetada.

Lennuk, mis lendab mitte eriti kõrgel ehk mõne meetri kõrgusel vee või sileda maa kohal õhkpadjal, ei vaja nii palju kütust, et kõrgemale õhku tõusta, kuid suudab samas arendada ligilähedasi kiirusi lennutranspordiga. Lisaks võib ekranoplaani ehitada hiigelsuurena, mis saab peale võtta laevadele sobivat laadungit, näiteks kütust või tanke. Seega peaks olema tegemist ideaalse lennuvahendiga ookeanitaguste piirkondade varustamisel ja ühendamisel. 

Ekranoplaanid pole aga midagi täiesti uut. Neid ehitati Nõukogude Liidus juba alates 1960ndatest, kuid lõpetati peale sotsialistliku impeeriumi lagunemist. Maailma suurim sedalaadi lennuk «Kaspia merekoletis» lebas pärast õnnetust 1980. aastal pikalt Kaspia mere kaldal, kuid oli sellel sisemerel mõnda aega isegi kasutuses eksperimentaalse transpordina. Nüüd saab vanast lennukikerest elamuskeskus.

Nädal tagasi teatas USA kaitsejõudude agentuur DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) oma ekranoplaani projekti alustamisest. Projekti nimeks on «Liberty Lifter» («Vabaduse tõstja») ja see uus lennuvahend peaks suutma ka ookeane ületada, pardal tunduvalt suurem last, kui lennukid muidu saaksid peale võtta.

Kuigi praegune meretransport on DARPA inseneride sõnul juba väga tõhus suurte koguste kaupade transportimisel pikkade vahemaade taha, on see ilmastiku suhtes tundlik, nõuab toimivaid sadamaid ja laevad liiguvad üsna aeglaselt. Traditsiooniline õhutransport on palju kiirem, kuid selle võimekus on samuti piiratud sobivate maandumisradade vajalikkusega ning kaasa võetava kaubakogusega, mis on palju väiksem kui laevadel.

«Liberty Lifteri programmi esimeses etapis paneme me paika ainulaadse vesilennuki suuruse, kandevõime ja muud põhiparameetrid,» kommenteeris DARPA taktikalise tehnoloogia büroo programmijuht Alexander Walan uue transpordivahendi arendamise esimest etappi. Siis hakatakse valmistama prototüüpi.

Lendav laev sõidab mõne meetri kõrgusel vee kohal ja arendab kiirust kuni 560 km/h.

Lisaks proovitakse parandada selle tehnoloogiaga lennuvahendi tööd turbulentsel merel suuremate lainetega. Nõukogude ekranoplaanid olid sobivad pigem rahulikuma vee kohal lendamiseks. Selleks tuleb madalatel kiirustel saavutada üsna suur tõstevõime, et vähendada stardi ja maandumise ajal lainelöögi koormust.

Veel on vajalik liikluse reguleerimine madalal vee kohal lendavate kiirete veesõidukite kokkupõrgete ärahoidmiseks.

Uus DARPA lennuk peaks merel hakkama saama nädalaid järjest ilma maismaal toimuva hoolduseta. DARPA arendajad loodavad, et kui õnnestuks kõrvaldada mõned selle tehnoloogia puudused, millega eelmisel sajandil kokku puututi, nagu näiteks stabiilsus vee kohal ja lainetaluvus startides, saaks väga odava ja kiire transpordivahendi, mis toob laevandusse lennutranspordi eelised. Selleks kasutatakse soodsama hinnaga materjale ja lihtsamaid disainilahendusi, mis on kokkuvõttes lennukitootmisest palju odavam.

Uus lendav laev, mille väljatuleku aeg pole veel teada, sõidab mõne meetri kõrgusel vee kohal ja arendab kiirust kuni 560 km/h. Pardale võib aga võtta sama koguse laadungit, nagu kaubalaevad.