Peamine ebaseaduslikult hangitud sisu liik oli filmid (61 protsenti) ja teleseriaalid (52 protsenti), millele järgnes muusika (36 protsenti), kasutades peamiselt spetsiaalseid veebisaite, rakendusi ja sotsiaalmeediakanaleid.
Värskeid uurimistulemusi silmas pidades ütles EUIPO tegevdirektor Christian Archambeau: «Intellektuaalomandi ja noorte tulemustabeli kolmas väljaanne kinnitab varasemates väljaannetes tuvastatud suundumusi ning annab põhjalikuma ülevaate noorte arusaamadest ja hoiakutest. Ajal, mil e-kaubandus ja digitarbimine on märkimisväärselt kasvanud, on võltsitud kaupade tahtliku ja tahtmatu ostmise kasv murettekitav.
Mis puudutab piraatlust, siis see ei vähene, isegi kui noored tarbijad eelistavad üha enam seaduslikest allikatest pärinevat sisu. Uus analüüs on väärtuslik vahend, mis aitab sidusrühmadel, poliitikakujundajatel, haridustöötajatel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel välja töötada teadlikkuse suurendamise algatusi, et toetada meie noorte kodanike ja tarbijate teadlikke valikuid.»
Miks võltsitud sisu ja piraatlusega tegeletakse?
Hind ja kättesaadavus on jätkuvalt peapõhjused võltsitud toodete ostmiseks ja piraatsisu tahtlikuks kasutamiseks, kuid suurenemas on ka sotsiaalse mõju osakaal nii perekonna, sõprade kui tuttavate mõjutusel.
Muudest teguritest on märgitud, et ei hoolita, kas toode on võltstoode (või kas sisuallikas on ebaseaduslik), ei tajuta originaal- ja võltstoodete erinevust ning internetist võltstoodete leidmise või tellimise lihtsust. Üks vastaja kümnest mainis mõjuisikute või kuulsate inimeste soovitusi.
Mis paneks piraatlusest loobuma?
Nii toodete kui ka digisisu puhul nimetasid noored küberpettuste ja küberohtude isiklikke riske kui olulisi tegureid, mis muudaksid nende käitumist.
Uuringus osalenud noored rõhutavad nüüd rohkem ka paremat arusaamist negatiivsest mõjust keskkonnale või ühiskonnale.