Piraatluse hiilgeajad on tagasi – üle poole noortest kasutab illegaalset sisu

Foto: Dimitris Vetsikas / Pixabay

• Piraatsisu kasutatakse, kuna ei hoolita, kas toode on võltstoode või sisu ebaseaduslik
• Küberpettused ja küberohud sunniksid piraatsisust ja võltstoodetest loobuma

Kui legaalsete voogedastusteenuste suur levik näitas korraks piraatluse taandumist, siis nüüd on see tagasi, selgus Euroopa Liidu intellektuaalomandi ameti jaoks tehtud uuringust.

Üle poole ehk 52 protsenti küsitletud Euroopa noortest vanuses 15–24 aastat vastas, et on viimase aasta jooksul ostnud internetis nii tahtlikult kui ka kogemata vähemalt ühe võltsitud toote, kolmandik (33 protsenti) aga ütles, et oli saanud juurdepääsu digisisule ebaseaduslikest allikatest.

37 protsenti kõigist neist, kes seda tahtlikult tegid, ostsid endale võltstoote ning 21 protsenti kasutas, mängis, laadis alla või tarbis voogedastatuna sisu ebaseaduslikest allikatest.

Eestis ostis 31 protsenti noortest tahtlikult võltsingu ja 29 protsenti kasutas teadlikult piraatsisu.

Üle poole noortest tahaksid siiski legaalset sisu

Teisest küljest ütles 60 protsenti noortest eurooplastest, et eelistab kasutada digisisu seaduslike allikate kaudu võrreldes 50 protsendiga 2019. aastal. Eesti noorte seas on see näitaja 49 protsenti.

Hind ja kättesaadavus on jätkuvalt võltsingute ostmise ja digipiraatluse põhilised põhjused, kuid üha olulisem on ka eakaaslaste ja ühiskonna mõju.

Peamised heidutavad tegurid on küberohud, küberpettused ja keskkonnamõju.

Võltsitud tooted, mida noored kõige sagedamini tahtlikult ostavad, on riided ja aksessuaarid

Euroopa Liidu intellektuaalomandi ameti (EUIPO) täna avaldatud Intellektuaalomandi ja noorte tulemustabeli 2022. aasta väljaanne annab infot noorte käitumise kohta seoses intellektuaalomandiõiguste rikkumisega pandeemiajärgses kontekstis.

Uuringus vaadeldakse intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahte külge: nimelt hinnatakse suundumusi noorte seas, kes ostavad võltsitud kaupu ja pääsevad juurde piraatsisule (andmeid vaadeldakse alates 2016. aastast).

Üle poole (52 protsenti) küsitletud noortest oli viimase aasta jooksul ostnud internetis tahtlikult või kogemata vähemalt ühe võltsitud toote ning kolmandik (33 protsenti) oli internetis avanud ebaseaduslikku sisu.

Võltsingutest ostetakse kõige enam riideid 

Pandeemiajärgset olukorda kajastav uuring kinnitas, et 37 protsenti noortest ostis tahtlikult ühe või mitu võltsitud toodet, mis on korralik kasv võrreldes eelmiste tulemustega (14 protsenti 2019. aastal). See näitaja on riigiti väga erinev. Suurim on see Kreekas (62 protsenti) ja madalaim Tšehhis (24 protsenti).

Võltsitud tooted, mida noored kõige sagedamini tahtlikult ostavad, on riided ja aksessuaarid (17 protsenti), millele järgnevad jalatsid (14 protsenti) elektroonikaseadmed (13 protsenti) ning hügieeni-, kosmeetika-, isikliku hoolduse tooted ja parfüümid (12 protsenti).

Foto: Ai Subarasiki / Pixabay

Noori meelitatakse ka eksituse teel võltsinguid ostma: tahtmatu võltsitud toodete ostmise osakaal on samuti 37 protsenti ja vastajad tunnistasid raskusi ehtsate kaupade eristamisel võltsingutest. 48 protsenti ei olnud selliseid tooteid ostnud või ei olnud vastuses kindlad.

Internetipiraatlus kohati vohab, kohati mitte

Nooremate põlvkondade seas on hakanud jälle laiemalt levima juurdepääs seaduslikest allikatest. 60 protsenti ütles, et ei ole viimasel aastal kasutanud, mänginud, alla laadinud ega tarbinud voogedastatud sisu, mis pärineb ebaseaduslikest allikatest, samas kui 2019. aastal oli see 51 protsenti ja 2016. aastal 40 protsenti, mis kinnitab suundumust.

Tahtlik piraatlus on siiski jäänud üsna stabiilseks: 21 protsenti noortest tarbijatest (üks viiest) tunnistas, et on viimase 12 kuu jooksul teadlikult piraatsisu kasutanud.

Üsna suurt osa noortest eksitati juurdepääsul piraatsisule. 12 protsenti küsitletutest pääses piraatsisule juurde kogemata ja 7 protsenti ei tea, kas on seda teinud.

Suurenemas on ka sotsiaalse mõju osakaal nii perekonna, sõprade kui tuttavate mõjutusel.

Peamine ebaseaduslikult hangitud sisu liik oli filmid (61 protsenti) ja teleseriaalid (52 protsenti), millele järgnes muusika (36 protsenti), kasutades peamiselt spetsiaalseid veebisaite, rakendusi ja sotsiaalmeediakanaleid.

Värskeid uurimistulemusi silmas pidades ütles EUIPO tegevdirektor Christian Archambeau: «Intellektuaalomandi ja noorte tulemustabeli kolmas väljaanne kinnitab varasemates väljaannetes tuvastatud suundumusi ning annab põhjalikuma ülevaate noorte arusaamadest ja hoiakutest. Ajal, mil e-kaubandus ja digitarbimine on märkimisväärselt kasvanud, on võltsitud kaupade tahtliku ja tahtmatu ostmise kasv murettekitav.

Mis puudutab piraatlust, siis see ei vähene, isegi kui noored tarbijad eelistavad üha enam seaduslikest allikatest pärinevat sisu. Uus analüüs on väärtuslik vahend, mis aitab sidusrühmadel, poliitikakujundajatel, haridustöötajatel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel välja töötada teadlikkuse suurendamise algatusi, et toetada meie noorte kodanike ja tarbijate teadlikke valikuid.»

Miks võltsitud sisu ja piraatlusega tegeletakse?

Hind ja kättesaadavus on jätkuvalt peapõhjused võltsitud toodete ostmiseks ja piraatsisu tahtlikuks kasutamiseks, kuid suurenemas on ka sotsiaalse mõju osakaal nii perekonna, sõprade kui tuttavate mõjutusel.

Muudest teguritest on märgitud, et ei hoolita, kas toode on võltstoode (või kas sisuallikas on ebaseaduslik), ei tajuta originaal- ja võltstoodete erinevust ning internetist võltstoodete leidmise või tellimise lihtsust. Üks vastaja kümnest mainis mõjuisikute või kuulsate inimeste soovitusi.

Mis paneks piraatlusest loobuma?

Nii toodete kui ka digisisu puhul nimetasid noored küberpettuste ja küberohtude isiklikke riske kui olulisi tegureid, mis muudaksid nende käitumist.

Uuringus osalenud noored rõhutavad nüüd rohkem ka paremat arusaamist negatiivsest mõjust keskkonnale või ühiskonnale.