Inflatsioon on tõstnud huvi elektriautode ostmise vastu
20. juuni 2022, 12:27
Norstati uuringu põhjal usub kolmandik Eesti inimestest, et kallima elektriauto ostmine tasub end pikas perspektiivis ära. Elektriautot peavad pikas plaanis soodsamaks just Tallinnas ja selle lähiümbruses elavad inimesed (42 protsenti), samas kui maapiirkonnast pärit vastanute seas jäi veendumus elektriauto tasuvusest madalamaks (26 protsenti).
Uuringu tellija Moller Auto grupi Baltikumi ettevõtete ärijuhi Izīda Gerkena sõnul on energiakriis ja kütusehindade tõus kasvatanud inflatsiooni, mistõttu on elektriautode liisingu igakuised kulud võrdsed sisepõlemismootoriga autode hooldus- ja kütusekuluga. «Tavapärase kütusega autod vajavad palju rohkem hooldust, kuna seal on enam riistvara ja tehnilisi vedelikke, mida tuleb regulaarselt vahetada. See omakorda suurendab tõenäoliselt elektriautode nõudlust,» selgitas ta.
Madalamad ülalpidamiskulud on elektriauto kasuks otsustamisel olulised – enam kui pooled vastanutest tõid välja, et madalamad kulud motiveeriks neid elektriautot ostma. Naiste jaoks on madalamad ülalpidamiskulud otsustavama tähtsusega kui meeste jaoks. Ülalpidamiskulusid nimetas olulise argumendina lausa 64 protsenti naistest, samal ajal meestest pidas seda oluliseks 46 protsenti.
Kaalukate argumentidena elektriauto ostmise kasuks otsustamisel tulid uuringus esile ka tasuta parkimise võimalus ning keskkonnamõjud. Tallinna ja selle lähiümbruse elanikke motiveeriks elektriauto kasuks otsustama ka elektriautodele mõeldud eraldi sõiduread, mis võimaldaksid linnas kiiremini liigelda.
Uuring tõi ka välja, et Eesti inimesi motiveeriks elektriauto ostmise kasuks otsustama maksusoodustused, mida nimetas olulise argumendina lausa 61 protsenti vastanutest. Seda peavad võrdselt tähtsaks nii mehed kui naised, olenemata sellest, kas elatakse linnas või maapiirkonnas.
Täna on Eesti ainus Balti riik, kus riik ei toeta elektriautode ostmist. Eesti küll alustas riiklikku kaasfinantseerimist 5000 euro ulatuses piiratud arvu elektriautode jaoks, kuid eelarve kasutati väga ruttu ära ja uut toetusmeedet ei ole avatud.
Uuringu viis maikuus Balti riikides läbi Norstat. Vastanuid oli Eestis 707 inimest vanuses 18–74 aastat.