Soomes katsetati isejuhtivat vedurit

Isejuhtiv rong peab automaatselt tuvastama ka takistusi ja pidurdama, kui midagi teele ette jääb. Foto: Proxion

Autost tunduvalt lihtsamini juhitav rong on veel endiselt inimeste ehk rongijuhtide kindlates kätes. Soome ettevõte Proxion katsetas aga juuni alguses esimest GoA4 tüüpi vedurit, mis on kõrgeima isejuhtimise tasemega raudteesõiduk ja juhti ei vaja.

Raudteel on kõik üsna muutumatuna püsinud 1800. aastatest alates, kuid nüüd võib lähikümnendeil tulla sellesse valdkonda suuri muutusi. Suurimad neist ongi seotud isejuhtimise ja automaatse logistikaga, kus näiteks vedurid sõidavad ilma inimese juhtimiseta või üksikud vagunid viivad iseseisvalt ilma rongita kauba kohale.

Soome autonoomse rongi arendusprojekt astus suure sammu edasi välikatsetustega, mille käigus GoA4 tasemel vedur tegi manöövreid eraldatud rajal.

Projektijuht Reijo Viinonen ütles, et autonoomne rong on ohutu, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline tööstustranspordi liik. Kasutatakse akutoidet, kui elektriliinid pole saadaval ning elektroonilised kommutaatorid suhtlevad rongiüksusega juhtmevabalt, kasutades näiteks kiiret 5G võrku.

Vedurit ei pruugi igal rongil varsti enam ollagi. Foto: Proxion

Välikatsed viidi läbi Voikkaa äripiirkonna raudteetehases modifitseeritud Otso 4 veduriga, mis töötas akudelt. Testid jätkuvad terve suve, et sügiseks jõuda juba katsetuste järgmisesse etappi, kui on plaanis proovida automaatset peale- ja mahalaadimist.

Autonoomne rong on aga praegu siiski veel oma ajast kaugel ees, kuigi raudteel võib tunduda veduri juhtimine hoopis lihtsam, kui isejuhtivaid autosid tänavaliiklusesse lasta. 

Euroopa Raudteeagentuuri koostatud regulatsioonipakett hõlmab praegu vaid automatiseerimistasemeid 1 ja 2. Soomes katsetati katsesõitudel aga kõrgeima isejuhtimise GoA4 taset. 3. ja 4. taseme puhul on regulatsioone oodata alles kõige varem selle kümnendi keskpaigaks.

Isejuhtiva veduri katsetamine: raudteele jäetud jalgratas peab sundima masina peatuma. Foto: Proxion

Euroopa komisjon ootab uute lahenduste toetamiseks suuremahuliste katsetuste toimumist. Lisaks vaadatakse läbi raudteeseadusandlus automatiseerimise seisukohast. Autonoomne rong peab töötama täielikult automatiseeritud raudteevõrgus. 

Soomlaste esimene test võibki anda suuna, kuhu tuleks regulatsioone arendama hakata.

Väliselt muid erilisi erinevusi isejuhtival rongil polegi, kui et kabiinis pole näha rongijuhti. Foto: Proxion

Lisaks isejuhtivale vedurile on põhjanaabrite juures plaanis isejuhtiva rongitranspordi arendamisel luua ka täielikult automatiseeritud peale- ja mahalaadimine, mis on integreeritud tootmise ja muude transpordiliikidega.

Samuti tehakse tihedat koostööd Soome raudteeliikluse ametitega, et mõista võimalikke takistusi seadusandluses.

Tehtud tasuvusarvutuste põhjal on kontseptsioon edasiarendamist väärt.

Foto: Parallel Systems

SpaceX-i insenerid tahavad panna isejuhtivad vagunid üksikult sõitma

Lisaks Soomes katsetatavale isejuhtivale raudteesüsteemile on sarnase ideega välja tulnud ka mõned SpaceX-i endised töötajad, kes plaanivad oma idufirmaga Parallel Systems arendada üksikute elektriliste isejuhtivate vagunite süsteemi.

See tähendab, et kaupu ei pea vedama rongiga nagu 200 aastat tagasi, vaid iga vagun võib liikuda parimat teed pidi oma sihtkohta, liitudes vahepeal mõne rongiga, kui vaja või kulgedes lõplikku sihtkohta kasvõi täiesti üksi.

Lahenduses on prototüübina välja töötatud kaks elektrimootoritega alust, mis võivad peale võtta merekonteineri ja toimetada selle sihtkohta. Järgmistes arendustes plaanitakse luua intelligentne juhtimiskeskkond ning automaatse peale- ja mahalaadimise süsteem.