/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
/nginx/o/2022/07/03/14671006t1hd260.jpg)
Mullabakterid toodaksid eriti särtsakat lennukikütust
Lawrence Berkley riiklike laborite (Ameerika Ühendriigid) õpetlased avaldasid juuni lõpul ajakirjas Joule artikli, kus tutvustatakse mullabakterite abil sünteesitavaid vedelkütuseid. Bakterites olevad ensüümid suudavad nende söödavast toidust kokku panna süsinikuühendeid, milles on rohkelt tsüklopropaani. Sidemekolmnurga tippudes asuvate süsinikuaatomitega ühendi keemilised sidemed on, nagu keemikud ütlevad, väga pingestatud. Tavalises keemilises sünteesis selliste ainete loomine on energeetiliselt kulukas, kuid mikroorganismid näivad sellega hästi toime tulevat. Seda tänu neis leiduvatele ensüümidele.
Keemiliste sidemete pingestatus lisab aga energiat ka sellistest ühenditest valmistatud kütustele. Kui naftatöötlemisel saadavate vedelkütuste energiatihedus on umbes 12 MWh/kg, siis tsüklopropaani sisaldavatel kütustel küünib see 18 MWh/kg.
Kui lennunduses ja laevanduses peetakse silmas vajadust üle minna elektriajamitele ja vesinikule, on süsinikupõhised kütused veel mõnda aega möödapääsmatud ka näites riigikaitses. 1,5-kordne emissioonide vähenemine särtsakama kütuse arvelt on sellest seisukohast suur edasiminek.PM/Joule
Tugeva valu vastu on vaja külma närvi
/nginx/o/2022/07/03/14671008t1h01dd.jpg)
Sõna otseses mõttes külma närvi – Ameerika Ühendriikide Nortwesterni Ülikoolis (Illinoisi osariigis) on loodud implantaat, mis seda võimaldab. Lahustuvast polümeersest materjalist ribas on ülipeened, nn mikrofluidilised voolukanalid, millesse saab pumba abil suunata perfluoropentaani (PFP), mis on juba inimestele kasutamiseks heaks kiidetud madalal temperatuuril keev ultraheliuuringute kontrastaine.
1728 osa on 1989. aastal valminud Patek Philippe 1,1 kg kaaluval mehaanilisel kuldsel taskukellal «Calibre 89», millel on 24 funktsiooni, sh ka termomeeter.
Jahutusefekt tekib, kui teise mikrokanali kaudu segatakse PFP gaasilise lämmastikuga. Opereeritult valusignaale ajju saatvate närvide ümber on niimoodi võimalik valu märkimisväärselt leevendada, ilma et peaks kasutama näiteks opiaate. Kui vajadus valu leevendamise järele kaob, eemaldatakse vaid PFP-pump ja lämmastikudosaator ja bioühilduvast materjalist implantaat lahustub organismis iseenesest. Püsivate külmakahjustuste vältimiseks on implantaadis ka temperatuurikontrollisüsteem. Tegemist ei ole veel heakskiitu saanud meditsiiniseadmega, vaid esialgsete katsetustega ravimite kasutamist vähendavate tehnoloogiate vallas.
Töö tulemused on avaldatud ajakirja Science 30. juuni numbris. PM/Northwesterni Ülikool
Berliinis võeti kasutusse maailma suurim termos
/nginx/o/2022/07/03/14671007t1h3534.jpg)
Vattenfall ehitas eelolevaks talveks Berliini kodude kütmiseks hiiglasliku 50 miljonit eurot maksva termose. Tegemist on soojussalvestiga, millesse mahub 56 000 m3 kuuma vett. See hiiglaslik termosmahuti võeti kasutusse 30. juunil ja see paikneb Vattenfalli Reuteri elektrijaama kõrval. 200 MW võimusega salvestusseade suudab ettevõtte sõnul tagada Berliinile ka toasooja, juhul kui Vene gaasitarned lõppevad ega ei taastu. Sellesse on võimalik salvestada elektrijaamades tekkivat jääksoojust, kui soojusele kohe kasutust ei leita. Interesting Engineering vahendab, et Hollandis on lavas luua veelgi suurema mahutavusega soojussalvesti. Interesting Engineering/PM