Päevatoimetaja:
Kaido Einama

USA teadlased said valmis ulmefilmist «Minority Report» tuntud kuritegude ennustamise süsteemi (1)

Copy
Kuritegevuse tulevikuennustus on juba üsna täpne. 90% tõenäosusega saab ennustada pahategusid nädala jooksul ja ligi 300-meetrise täpsusega.
Kuritegevuse tulevikuennustus on juba üsna täpne. 90% tõenäosusega saab ennustada pahategusid nädala jooksul ja ligi 300-meetrise täpsusega. Foto: Javier Rodriguez / Pixabay
  • Jah, vastuoluline süsteem hakkabki tegelema kuritegude ennustamisega, nagu filmis
  • Algoritm ennustab tulevasi kuritegusid nädal aega ette 90% täpsusega
  • USA luureagentuur alustas sarnase projektiga paar aastat tagasi, Ukraina sõda see ei ennustanud

2002. aastal välja tulnud Steven Spielbergi ulmefilmis «Minority Report» Tom Cruise´iga peaosas on näidatud nii mitmeidki lahendusi, mis hiljem päris-ellu jõudsid, nagu viibetega õhus juhitavaid ekraane ning isegi läbipaistvad kuvarid on nüüd juba ilmavalgust näinud. Kuid filmi põhiline leiutis, mille ümber sündmused arenevad, ennustas täpselt lähitulevikku, mille põhjal politseinikud kuritegusid ennetasid, saabudes kuriteopaika juba enne mõrva toimumist. Midagi sellist said äsja valmis ka Chicago sotsiaalteadlased.

Uus arvutimudel kasutab kõike, milleks tänapäeva tehisintellekt ja masinõpe on võimelised: avalikult kättesaadavaid andmeid, ekspertide kogemusi ja algoritme, mis oskavad seostada seda, mida detektiivid ei näe või mis nõuab liiga mahukaid arvutusi, et mingeid trende märgata.

Kuritegevuse täpseks ennustamiseks pannakse tehisintellekt tööle kaheksas USA linnas. Algoritmi töötasid välja Chicago ülikooli sotsiaalteadlased. Lahendus prognoosib kuritegevust, õppides vägivalla- ja varavastaste kuritegude avalikest andmetest ajas ja ruumis ning leides mustreid, mis aitavad tulevikusündmusi ette näha. Siiani on teadlased täheldanud, et süsteem on saavutanud edu tulevaste kuritegude ennustamisel ligi nädal aega ette umbes 90% täpsusega.

Eraldi mudelis katsetati ka politsei reageerimist kuritegevusele, analüüsides igasugustele intsidentidele järgnenud arreteerimiste arvu ja võrreldes neid erineva sotsiaalse taustaga linnaosadega. Tehisintellekt näitas, et kuritegevus jõukamates piirkondades tõi kaasa rohkem vahistamisi, samas kui arreteerimisi kehvemal järjel piirkondades oli pigem vähem. Masinõpe järeldas, et kuritegevus vaestes naabruskondades ei toonud kaasa rohkem vahistamisi, mis viitab politsei reageerimise erapoolikusele.

Uut tööriista testiti Chicagos, jälgides linna ajaloolisi andmeid kahe sündmuste kategooria kohta: vägivaldsed kuriteod (mõrvad, rünnakud ja peksmised) ning varavastased kuriteod (murdvargused, vargused ja ärandamised).

Teadlased soovitavad ennustatavasse kuriteopaika rünnakrühmlaste ja kopteritega siiski mitte koguneda, vaid tegeleda rohkem probleemsete piirkondade kuritegevuse vähendamisega ja eelarvamustest vabanemisega.
Teadlased soovitavad ennustatavasse kuriteopaika rünnakrühmlaste ja kopteritega siiski mitte koguneda, vaid tegeleda rohkem probleemsete piirkondade kuritegevuse vähendamisega ja eelarvamustest vabanemisega. Foto: MariaD42530 / Pixabay

Uus mudel isoleerib toimunud kuriteo ajas ja ruumis ning tuvastab mustreid tulevaste sündmuste ennustamiseks. Selle mudeliga jagatakse linnakeskkond ruumilisteks sektoriteks, mille läbimõõt on umbes 300 meetrit ja ennustatakse kuriteo toimumist selles alas.

Mudel toimis lisaks Chicagole sama hästi ka seitsmes teises USA suurlinnas: Atlantas, Austinis, Detroitis, Los Angeleses, Philadelphias, Portlandis ja San Franciscos.

Algoritmi välja töötanud teadlaste rühm hoiatas lahenduse kasutamise eest politseipatrullide ennetaval väljasaatmisel sinna, kus ennustatakse kuritegu toimuvat. Selle asemel soovitatakse kuritegevusega tegelemiseks muuta linna poliitikat ja politseistrateegiat, et ei tekiks püsivalt kriminaalseid piirkondi.

Kaks aastat tagasi algatas sarnase tulevikuennustuste projekti ka NSA (USA riiklik luureagentuur), kes IARPA (Intelligence Advanced Research Projects Activity) projektiga üritas luua süsteemi suurte ühiskondlike sündmuste varajaseks ennustamiseks. Luureasutuse platvorm sarnanes veelgi rohkem filmis «Minority Report» nähtule, sest lisaks masinõppele ja tehisintellektile olid süsteemi ühendatud ka inimesed, kes andsid masinatele täiendavaid sisendeid. Süsteemi arendamise ajal ootab NSA küll avalikkuselt rohkelt ettepanekuid ja täiendusi, aga kui tööriist valmis saab, siis tavaliselt hakkab seda katma saladuseloor. Kas NSA tulevikuennustaja praegugi töös on, pole teada, aga USA luure suur möödapanek Ukraina sõja alguse ennustamises võib vihjata, et tööriist kas ei tööta veel hästi või polegi valmis saanud.

Vaata Chicago teadlaste kuritegude ennetuse süsteemi uurimisprojekti kohta lähemalt siit.

Tagasi üles