Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Venemaa kasutab strateegilise Kertši silla kaitseks veidraid peibutisi

Copy
Kertši sild on olnud Venemaa ainsaks maismaaühenduseks annekteeritud Krimmi poolsaarega ning sealt kontrollitakse ka kogu Aasovi mere laevaliiklust. Tegemist on tähtsa sihtmärgiga, mida üritatakse kaitsta igasuguste erinevate vahenditega.
Kertši sild on olnud Venemaa ainsaks maismaaühenduseks annekteeritud Krimmi poolsaarega ning sealt kontrollitakse ka kogu Aasovi mere laevaliiklust. Tegemist on tähtsa sihtmärgiga, mida üritatakse kaitsta igasuguste erinevate vahenditega. Foto: ALEXEY PAVLISHAK / REUTERS / Scanpix

Annekteeritud Krimmi Venemaaga ühendava Euroopa pikima silla juurde on ilmunud kummalised pargased, mis näevad välja nagu siilid. «Okaste» otsa on aga kinnitatud metallkuubikud. Need on peibutised, mis peaksid kaitsma olulist silda võimalike raketirünnakute eest.

Radaritele eriti nähtavaks muudetud laevu saab näha Twitterisse postitatud videost, kus on üle silla sõitvast autost filmitud pargast kohe silla külje all meres:

Sõltumatu kaitseanalüütik H. I. Sutton teatas kummalistest leidudest esmaspäeval, täpsustades, et kaks Novorossiiski mereväebaasist pärit alust pukseeriti 29. juunil oma uude asukohta silla idaküljel. Ekspert märkis, et laevad on kaetud mitmete radarile hästi nähtavate peegeldajatega. Need on kinnitatud mastide otsa, et olla radaritele võimalikult paremini nähtavad. Kaks peibutist on näha isegi kosmosest satelliidi Sentinel 1 tehtud radaripildilt.

Sutton nimetas selliseid pargaseid «märklaudadeks», sest teadaolevalt kasutas Venemaa merevägi just taolisi laevu oma sihtmärkidena ka hiljutistel Musta mere laevastiku õppustel. Nüüd näib, et nende eesmärk võiks olla peibutisena rakettide eksitamine, hoides ära Kertši silla tabamise.

Silla lähedal madalikel ja laidudel nähti veel teisigi sarnaseid radarireflektoreid ning suitsukatet tegevaid suitsumasinaid.

1. juulil rakendusidki suitsumasinad tööle, kattes Kertši väina ületava silla osaliselt paksu valge tossuga. See aga olevat autojuhte pimestanud ning põhjustas liiklusõnnetusi. Suitsukate on levinud viis varjumiseks selliste rakettide ja isejuhtiva laskemoona eest, mis kasutab sihtmärgi tabamiseks infrapuna-andureid ning objekti kuju tuvastust kaameratega. Raketitõrjeks kasutatakse spetsiaalse koostisega aerosooli, mis võimalikult palju eksitab.

Pole teada, mille eest täpsemalt venelased oma tähtsat strateegilist objekti kaitsevad, sest Ukraina ballistiliste rakettide laskeulatusse see ei ulatu. Ka hävitajatega on üsna keeruline nii kaugele tihedast Krimmi poolsaare õhukaitsest mööda hiilida. Võimsaim relv, mis Ukraina merekaitseks on saadaval, on USA laevatõrjerakett Harpoon, mis aga lendab vaid ligi 124 kilomeetri kaugusele. Sellest jääb Ukraina kontrolli all olevalt territooriumilt tulistades ilmselgelt väheseks.

«Kui me suudaksime Kertši silla hävitada, siis oleksime me seda juba teinud,» ütles Ukraina julgeolekunõukogu juht Oleksii Danilov aprillis. «Kui meil aga ikkagi millalgi avaneb võimalus seda teha, siis me seda ka teeme.»

Tagasi üles