Rahvusvaheline golfiturniir: kuus kompaktautot

FOTO: Auto Bild Eesti

Tuliuus Renault Mégane palub rajale Golfi koos tipptasemel seltskonnaga. Auto Bild võrdleb väikesi ottomootoreid.


Golf kui rahvasport? Loomulikult! Kuid me ei räägi valge palli tagaajamisest mööda muru, vaid kompaktklassi autodest. Eriti Saksamaal, mõistagi. Nüüd kuuenda põlvkonna sildi all esinedes on Saksamaa uhkus nõus vastu võtma viiest rahvusest võistlejate väljakutse, kirjutab

Auto Bild Eesti

.


Esimesena jõuab kohale möödunud aastal täiesti uue näo ja sisu saanud Renault Mégane 1.6 16V 110, kes loodab prantslastele lõpuks ometi tähtsa võidu tuua. Rohelisele murule veerevad ka juba tuntud nimed - Fiat Bravo 1.4 TB Itaaliast ja Seat Leon 1.4 TSI Hispaaniast.

Aasiat esindavad seekordsel turniiril Toyota Auris 1.6 VVT-i ja Kia cee'd 1.6 CVVT.
Niisiis: rada avalöögiks vabaks! Võidab see, kes... ei, mitte kes vähima löökide arvuga hakkama saab, vaid kõige rohkem punkte kogub.

6. Moodne ja laisk
RENAULT MÉGANE 296 punkti

Erinevalt silmapaistva ja palju vastakaid arvamusi tekitanud ahtriga eelkäijast veereb kolmas Mégane lavale tagasihoidlikult: saledalt, moodsalt ning üksjagu Lagunaga sarnanedes.

Silmanähtavalt kõvasti on vaeva nähtud hoogsa armatuurlaua kujundamisega. Kohati on vorm funktsiooni üle ka liiga tugevalt valitsema pääsenud: prantslased «rõõmustavad» meid taas numbrilise spidomeetriga, mille kõrval samas vedelkristallivalguses säravad veetermomeeter ja kütusenäidik.

Tublisti meeldivam prantsuspärasus ootab esiistmete ees autopõrandas kahe panipaiga näol. Esiistmete ruumikus pole Mégane'is laita, avaramad on vaid Leon ja Golf. Tagareas läheb elu kibedaks, Renault jääb siin klassi keskmisest tublisti ahtamaks.

Iste on nii tagumiku kui ka mõõdulindi arvates napp, puudu jääb ka põlveruumist. Kahju, et suuremad isendid end siin nii ahistatuna tunnevad, sest iste iseenesest on üsnagi mugav.

Noh, vähemalt pakiruumi 405 liitriga saab Mégane teistele koha kätte näidata. Ent mootor teeb tähelennule kiire lõpu. Renault' 1,6-liitrine on 110 hobujõuga võrdluse nõrgim - ning sõidab vastavalt lõdvalt ja väsinult ega armasta eriti pöördeid.

Enamasti tasasekäiguline, pläriseb ta 3500 ja 4500 pöörde vahel siiski kõvasti. Teel seisab Mégane üldiselt päris kindlalt ja saab teekatte pikemate lainetega väga hästi hakkama, lühemad löögid võivad aga veermiku kiiresti segadusse viia.

Rool töötab täpsemalt kui eelkäijal, kuid annab teel toimuvast siiski suhteliselt hajusa pildi. Ka käiguvahetus ei kuulu parimate hulka.

Kuid suhteliselt soodsa 239 900 krooni eest - vaid Kia on odavam - leiab šarmantne pratslane kindlasti oma austajaskonna.


5. Šikk ja kiire
FIAT BRAVO 297 punkti

Eest pisut Maseratit, profiil nagu kupeel ning seksikas ahter - kes ütles, et kompaktautod peavad tasased ja igavad välja nägema? Elegantne Bravo tõestab meile vastupidist ja tema hoogne kujundus jätkub kabiiniski. Vaid kasutatavate plastide komplekt tundub kirjuvõitu.

Elule vürtsi lisamiseks on Fiat Bravosse paar pisikest mõistatust loonud - näiteks navigaatorilüliti lakke monteerinud. Leidub ka ebapraktilisi detaile, nagu käepidemeta tagaluuk.

Ruumi jätkub Bravo esiistmel piisavalt, ka isteasend sobib üldiselt, kuid kõvavõitu istmetel napib külgtuge. Tagapingil läheb märksa kitsamaks: seal tunnevad täiskasvanud end istmesse kiilutuna ja ainult Renault pakub ses mõttes veel vähem ruumi.

Bravo parim osa on tema väike 1,4-liitrine turbolaaduriga mootor. Optimistlik ja elav jõuallikas pakub juhile tublisti rõõmu ja annab Fiatile testi parima dünaamika. Pealegi teeb meeldivalt kähedat häält. Veermiku häälestust nii õnnestunuks pidada ei saa.

Tahtes olla sportlik, ei seisa Bravo teel siiski nii kindlalt ja kuivalt kui Seat, vaid kipub rahutult hüplema. Rool reageerib küll otseselt, kuid tundetult nagu PC mängukomplektis. Ning lõtv käiguvahetus lausa nõuab täpsemat juhtkulissi.

Oma 240 000 krooniga pole Fiat Bravo küll testi odavaim auto, kuid varustuse üle ei saa kurta. Saksamaal pakub Fiat viie aasta või poole miljoni kilomeetrini küündivat tehnilist garantiid, Eesti autoostjad peavad leppima kolme aasta või 100 000 kilomeetriga.

4. Tagasihoidlik ja praktiline
TOYOTA AURIS 299 punkti

Suure hoo ja suure reklaamikampaaniaga startis Auris 2007. aasta kevadel. Ent loodetud edu päriselt saavutada ei õnnestunud. Kui palju Corolla asemel uue nime võtmine automüüki mõjutas, pole teada. Igatahes püsib Auris Eesti 20 müüduima auto hulgas, ja põhjusega.

Väljast tüüpilise Toyotana silmatorkamatu ja väheerutav, pakub ta kabiinis mitmeid hoole ja armastusega läbimõeldud detaile. Nimetagem kas või praktilist kõrget keskkonsooli laekaga selle all või hästiloetavaid oranži taustvalgusega mõõteriistu.

Ja muidugi hiilgab Toyota ruumikusega. Eriti avarad tunduvad keskmisest pisut kõrgemad esiistmed - ilmselt ka mahtuniversaalilikult kaugele ette nihutatud tuuleklaasi tõttu. Ruumikas tagareas pakub Auris testi ainsa autona seatava kaldega seljatugesid.

Sõitjate mugavuse on Toyota konstruktorid üleüldse väga tähtsale kohale seadnud. Vedrustus neelab peaaegu kõik ebatasasused - vaid Volkswagen suudab veel paremini. Auris ei sõida nii vilkalt kui Leon või Golf, pigem nagu Kia ja Renault: silmatorkamatult ja pisut raskepäraselt.

Rool, küll mitte nii kunstlik kui Mégane'il, reageerib hilinemisega ja pisut uimaselt. Ka ei suuda 1,6-liitrine 124-hobujõuline mootor võrdluses paremate jõuallikatega sammu pidada.

Ta alustab tagasihoidlikult, ärgates tõeliselt ellu kõrgematel pööretel, kuid muutudes siis ka üsna lärmakaks. Saksamaal odavapoolne, jääb Auris meil hinnas maha vaid Volkswagenist ja Seatist. Kolmeaastase garantiiga võib rahule jääda.

3. Suur ja odav
KIA CEE'D 304 punkti

Mõned eelarvamused püsivad kui näts autoistme küljes. Et golfimängijad on enamasti jõmlikud uusrikkad. Või et Korea autod on odavad riisikärud. Jama, võib mõlema väite kohta kindlalt öelda. Leidub palju - väga palju - ülikenasid ja džentelmenlikke golfimängijaid.

Ja on olemas vähemasti Kia cee'd, kes käesolevas testis vanade tegijatega vabalt võistelda suudab. Tema kabiinis jätkub piisavalt ruumi neljaliikmelisele perekonnale - nii avarat tagaistet pole ühelgi võistlejal. Vaid istmepadi on kahjuks lühikesevõitu välja kukkunud.

Käsitsetavus probleeme ei tekita, kui hoolikalt peidetud ESP-lüliti ning liiga vähese reguleerimisulatusega rool välja arvata. Ja kabiini koostekvaliteet näitab korealaste viimaste aastate vägevaid edusamme. Viriseda võib ehk materjalivaliku üle.

Ei kuulu tippklassi ka mootor ja käigukast, kuid nad teevad oma tööd tähelepandamatult ja sõnakuulelikult. Sada kakskümmend kuus hobujõudu liigutavad cee'di piisavalt kiiresti ja käigud lähevad pikkade lülitusteede lõppedes ometigi täpselt sisse.

Ning veidi liiga nõrgalt amortiseeritud vedrustus tekitab sõitjatele ebameeldivusi vaid tõesti suurtel ebatasasustel. See-eest näitab Kia 100 kilomeetril tarvitatud 7,7 liitriga suurimat kokkuhoiutahet.

Omapäraselt töötab cee'di rool: väikestel kiirustel tundetu ja raskepoolne, läheb see tempo kasvades üha paremaks. Kokkuvõttes: ringrajale just ei kisu, kuid tänavatel ja maanteedel pole Kiale midagi ette heita.

Eriti kui juhtute hinnakirja vaatama. EX-varustuses maksab cee'd 224 000 krooni, olles käesolevas testis odavaim. Odavad on korealased niisiis tõesti. Kuid mitte odavalt tehtud.

2. Ilus ja terav
SEAT LEON 315 punkti

Inimene armastab sisseharjunud elurütmi. Ja samas ka valikuvabadust ning vaheldust. («Tahaks lennata, aga...»). Nii ka autoostul. Mõnikord võib ju Golfi või Aurise asemel midagi muud vaadata. Kas või Seati, kes pakub huvitava kujundusega Leoni nüüd veelgi huvitavama 1,4-liitrise TSI-mootoriga kapoti all - Volkswagenilt, mõistagi.

Niisiis tasub asi uurimist. Kuigi hispaanlase kabiin ei kujunduse ega kvaliteedi poolest kontsernisõsara tasemele ei küüni, on funktsionaalsus igatahes paigas. Pealegi pakub Leon esireas palju ruumi ning ideaalilähedast isteasendit.

Juht toetub meeldivalt keha järgi kujundatud polstrile ning saab õige pea teada, mida hispaania temperament tähendab. Kuigi Golf ja Bravo veel kröömikese kiiremini liiguvad, vajutab ka Leon oma 125 hobujõuga juhi näole püsiva naeratuse.

Ülelaadimisega mootor hakkab ühtlaselt vedama, reageerib rõõmsalt gaasile ega jää kiirteelgi hätta. Kuus käiku libisevad justkui iseenesest läbi lülitusteede, rool muudab kurviderohke maantee puhtaks lõbustuspargiks.

Vaid Saksamaal 145 euro (2269 krooni) eest pakutavast sportvedrustusest võiksid Leoni ostjad loobuda (ja Eestis seda Stylance-varustusega ei saagi). See muudab Seati nii jäigaks, et napilt kasvanud sõidulust kõvasti kahanenud sõidumugavust kuidagi üles ei kaalu.

Volkswageni kontserni kuulumist näitab kahtlemata auto hind. Üldiselt soovitatavas ja üpris rikkalikus Stylance-varustuses auto eest tuleb lauale laduda 275 990 krooni - isegi Golf tuleb odavamalt kätte.

Samas soovitab Seati Eesti esindus hinnatundlikel klientidel vaadata Reference-varustustaseme poole, mis 259 990 krooni eest pakub piisavalt mugavusi.

1. Imeline ja kallis
VW GOLF 349 punkti

Koolis kutsutaks teda nohikuks, tööl aga karjeristiks. Olgu peale. Maanteel teeb ta juhile ja kaassõitjaile puhast rõõmu. Räägime siin Golfist, Auto Bildi järjekordse testi võitjast. Kuidas see tal õnnestub? Sest tal pole (peale pisut viltu monteeritud kapoti) ühtki kvaliteediviga.

Avage uks ja langege keha järgi valatud istmesse. Ning tundke end hästi. Kõik lülitid asuvad just seal, kust neid otsite. Laitmatud on nii isteasend kui ka avarus. Esireas on Wolfsburgi auto mahukaim, taga peab ta Kiale napilt alla vanduma.

Ja nüüd algab sõit. Siidpehmelt alustab 1,4-liitrine TSI oma 122 hobujõuga liikumist. Ükski konkurent ei ole siin erksam, ei tundu teravam, ei jäta sportlikumat muljet - vähemasti subjektiivselt, sest stopperi andmetel liigub Fiat ikka nobedamini.

Kuid ei Auris ega cee'd suuda enamvõimsusest ja kuni 100-kilosest massieelisest hoolimata Golfiga sammu pidada. See pisike turbo suudab meeldivalt üllatada.

Täpseltlülituv kuuekäiguline kast laseb mootori jõudu täiuslikult jagada, tundlik rool näib iseenesest ideaaltrajektoori leidvat, enamasti tagaplaanil valvav ESP ei lase ohtlikel olukordadel tekkida. Vaid sportlikkusele rõhuv Leon tundub veel erksamalt liikuvat, üldiselt sõidab Golf aga omaette klassis.

Pole asjad ka mugavusega teisiti. Adapteeruvate amortisaatoritega DCC (12 700 krooni) varustatuna Golf lausa hõljub riigipiirist riigipiirini, pööramata teede seisukorrale suuremat tähelepanu. Isegi külmakerked ja löökaugud ei suuda Volkswagenit rööpast välja viia. Konkurentide vedrustus on selgelt kehvem, ka siin näitab Golf tipptaset.

Eks ole sel kõigel muidugi oma hind. Kuid isegi DCC-veermikuga maksab viieukseline Golf 282 500 krooni ehk kõigest 6510 krooni Seatist rohkem.

Kõvaketas teie kõrvadele

Kui otsustate oma Golfile muretseda raadio-navigatsiooniseadme RNS 510, peate küll auto hinnale vähemalt 26 800 krooni lisama, kuid saate siis kõige muu hulgas ka autosse monteeritud 30-gigabaidise kõvaketta.

Sinna võite navigaatorikaartide kõrval salvestada ka oma lemmikmuusikat. Pääsete tüütust plaadivahetamisest, kaheksa valjuhääldit ja 4 x 20 W moonutusteta väljundvõimsust annavad hea kuulamiselamuse. Kui soovite odavamalt läbi ajada, siis CD-raadio kuulub Golfi põhivarustusse.

***

Meile meeldis
Trikk kütusepaagiluugiga
Kõik Renault Mégane'id varustatakse nn integreeritud kütusepaagisulguriga. Eesti keeli öeldes: tankimiseks peate vaid luugi avama ning püstoli paagi täiteavasse pistma. Täiteava kork jääb luugi külge. Lihtne, kuid mõnus.

Meile ei meeldinud
Navigaatorilüliti laes
Eks me tahtnud kõik kunagi lenduriteks saada. Autos aga peaksid lülitid sellest hoolimata mitte laes (hea küll, laevalgustuse ja katuseluugi omad välja arvatud), vaid armatuurlaual asuma. Fiat on aga navigaatorinupu lakke tõstnud. Otsimine tõmbab juhi tähelepanu liikluselt kõrvale.

Meid üllatas
Kus on ksenoonlaternad?
Golf VI tahab kõiges olla kompaktklassi parim. Seda rohkem paneb imestama, et Wolfsburgi autole ksenoonlaternaid ei pakuta. Alles 2009. aasta kevadest hakkab ka Golf gaaslahenduslampide valgusel sõitma. Hinnaks umbes 1100 eurot (17 000 krooni). Ja tükk kannatust.


Kokkuvõte

Turniiri lõpetab Golf enam kui selge ülekaaluga võistlejate ees. Ei mootori, mugavuse ega kvaliteedi asjus suuda keegi temaga võistelda. Teisele kohale jõudnud Seat Leon liialdab pisut sportlikkusega ega jää hinnaski kontsernisõsarale alla. Kolmandat kohta jagavad asiaadid Kia cee'd ja Toyota Auris. Mõlemad on praktilised, ruumikad ja korralikult ehitatud.

Eelviimane on seekord uus Renault Mégane, šikk ja võluv auto, kahjuks kitsa tagaistme ja laisa mootoriga. Punase laterna ossa jääb seekord Fiat Bravo, mida sellest hoolimata ei saa kuidagi pettumuseks lugeda. Suurimat rõõmu teeb itaallase elav turbomootor.

Tagasi üles