T, 29.11.2022

Päikesepaneelidega lennuk on õhus püsinud 26 päeva ja võib sinna jäädagi

tehnika.postimees.ee
Päikesepaneelidega lennuk on õhus püsinud 26 päeva ja võib sinna jäädagi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Zephyr S tüüpi lennukeid kutsutakse pseudosatelliitideks - need saadetakse lendama ja masinad võivad õhku jäädagi just nii kauaks, kui vaja. Energiat annavad ööpäevaringselt päikesepaneelid ja akud.
Zephyr S tüüpi lennukeid kutsutakse pseudosatelliitideks - need saadetakse lendama ja masinad võivad õhku jäädagi just nii kauaks, kui vaja. Energiat annavad ööpäevaringselt päikesepaneelid ja akud. Foto: Airbus

Räägitakse, et ükski lennuk ei jää õhku ja jõuab kunagi maa peale tagasi. Airbus Defence´i juba aastaid kestnud eksperimendiga seda reeglit küll ümber ei lükata, kuid varsti juba pea kuu aega lennanud õhusõiduk on venitanud selle mõiste väga pikaks. Kui kaua veel päikesepaneelidest energiat ammutav lennuvahend õhus püsib, pole teada, sest tehniliselt võiks masin taevasse jääda kuni läbikulumiseni.

Airbusi mehitamata kestvuslennukeid Zephyr S on juba aastaid arendatud ja seda tüüpi lennumasinale kuulub ka varasem maailmarekord õhus püsimise ajas - üle 25 päeva.

Praegune lennuk kutsungiga Zulu 82 (vaata teekonda Flightradar24 kaardilt) startis 15. juunil ja teeb hetkel tiire Arizonas, joonistades Zuma lähedal õhku erinevaid kujundeid. Viimati kirjutati taevasse number 26, mis tähistab rekordilist päevade arvu, kui kaua on lennuvahend taevas püsinud.

Foto: Flightradar24 / ekraanipilt

Õhku on lennutrajektooriga joonistatud igasuguseid kujundeid, näiteks kirjutati õhku USA ja Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeval «4 July» või joonistati süda.

Lisaks Yuma polügooni kandis ringi tiirutamisele käis Zulu 82 juuni lõpus pikemalt Mehhiko lahel ja tegi lende mujal Ameerika kohal. Tohutud vahemaad pole lõputu lennuajaga drooni jaoks takistuseks.

Tegemist on juba aastaid arendatava mehitamata drooniga, mida nimetatakse pseudosatelliidiks, sest selle võib õhku saata ja sinna see jääbki nii kauaks, kui vaja mõne tehnilise probleemi või hoolduse pärast lennuväljale tagasi pöörduda või kui missioon on lõppenud.

Sellistest seadmetest on kasu nii militaar- kui tsiviilkasutuses, sest päikeseenergiaga drooni võib juhtida hoopis paremini, kui kosmilisi satelliite ning see lendab hoopis madalamal. Start on samuti odavam, sest raketi asemel läheb vaja tavalist lennurada, mis peab olema vähemalt 46 meetri pikkune.

Lennuvahend püsib pidevalt vähemalt 16 kilomeetri kõrgusel, kus ilm seda ei mõjuta. Alati paistab päike ja tuul on ühtlane. Lennulagi on 21 km.

Foto: Airbus

Selliseid mehitamata lennukeid on plaanitud kasutada näiteks Aafrikas sidesatelliitide asemel kommunikatsioonilennukitena, ilmasatelliitide asemel ookeanide kohal ning otse loomulikult saab neid kasutada ka sõjaväeluureks.

Üks võimalik kasutuskoht on veel GPS-navigatsiooni asendamine ajal, kui see ei tööta nii laevade kui lennukite abisüsteemina asukohamääramiseks. Zephyr S tüüpi lennuvahendeid saab vajadusel kokku panna ning kiirelt õhku saata kuue tunni jooksul.

Airbusi päikeselennuk Zephyr S

  • Esimene ööpäevi õhus püsiv mehitamata elektrilennuk
  • Toidet annavad tiibu katvad päikesepaneelid
  • tiivaulatus 25 meetrit
  • kaal vähem kui 75 kg
  • Stardirada vähemalt 46 meetrit (maapinnalt või laevalt)
  • lennuaeg piiramatu
  • lennukõrgus kuni 21 000 meetrit
  • ühendus lennukiga on tagatud kogu planeedil satelliitside ja maajaamade süsteemi kaudu
  • Üks Zephyr S katab sidevajaduse alal, mida maa peal kataksid 250 mobiilimasti
  • Airbus omandas lennukitehnoloogia 2013. aastal Briti firmalt QinetiQ
Märksõnad
Tagasi üles