Möödunud nädalal liikus Tallinnas ringi hulk rahvusvahelisel tasemel kosmosetööstusega seotud inimesi. Kuna Eesti on valitud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tänavuaastaseks aseesimeheks, kohtus selle kohustusega seoses Tallinnas ESA nõukogu, et järgmise kolme aasta rahastusküsimusi arutada. Seal osales teiste hulgas ka ESA kosmoserakenduste ja telekommunikatsiooni keskuse juht Elodie Viau, kes veel mõneks päevaks Eesti ettevõtetega suhtlema jäi ja Postimehelegi lähemalt rääkis, millega keskuses tegeletakse.
Euroopa investeeringud küberturvalisusesse kipuvad USAle ja Hiinale alla jääma
Tähtsatele ninadele kosmosemaastikul on viimasel ajal saanud eluliselt oluliseks rõhutada, et kosmosetööstus ei tegele vaid astronautide ja teadussatelliitide orbiidile läkitamisega, vaid tegelikult puutub kosmosevaldkonna tegevustega kokku igaüks, kes kasvõi mobiiltelefoni kasutab. Ehk ongi juba paljudele kohale jõudnud, et kui meie satelliitidega midagi nihu peaks minema, jääksime järsku täpsete ilmaennustusteta ja tõenäoliselt eksiksime vaid telefoni navigatsioonisüsteemile lootes uues paigas üsna kähku ära. Kuid «sündinud ametnik» ja ladusalt bürokraatliku diplomaatia retoorikat valdav Viau ütleb, et tegelikult ongi see okei, kui inimesed seda ei teadvusta, sest see tähendab, et kõik toimib hästi. Tema hinnangul on selgitustööd vaja teha pigem poliitilisel tasandil, investeeringute saamiseks, sest nagu tema jutust nähtub, on Euroopa võrreldes Hiina ja USAga turvalisuse küsimustes jokutama jäänud.
Kas kriisid kriiside otsa – koroonapandeemia, kliimasoojenemine ja sõda Ukrainas - on prioriteedid ka kosmosesektoris ümber mänginud?