Tähtsatele ninadele kosmosemaastikul on viimasel ajal saanud eluliselt oluliseks rõhutada, et kosmosetööstus ei tegele vaid astronautide ja teadussatelliitide orbiidile läkitamisega, vaid tegelikult puutub kosmosevaldkonna tegevustega kokku igaüks, kes kasvõi mobiiltelefoni kasutab. Ehk ongi juba paljudele kohale jõudnud, et kui meie satelliitidega midagi nihu peaks minema, jääksime järsku täpsete ilmaennustusteta ja tõenäoliselt eksiksime vaid telefoni navigatsioonisüsteemile lootes uues paigas üsna kähku ära. Kuid «sündinud ametnik» ja ladusalt bürokraatliku diplomaatia retoorikat valdav Viau ütleb, et tegelikult ongi see okei, kui inimesed seda ei teadvusta, sest see tähendab, et kõik toimib hästi. Tema hinnangul on selgitustööd vaja teha pigem poliitilisel tasandil, investeeringute saamiseks, sest nagu tema jutust nähtub, on Euroopa võrreldes Hiina ja USAga turvalisuse küsimustes jokutama jäänud.
Kas kriisid kriiside otsa – koroonapandeemia, kliimasoojenemine ja sõda Ukrainas - on prioriteedid ka kosmosesektoris ümber mänginud?
Minu meelest küll, geopoliitiline kontekst seoses Venemaaga on turvalisuse ja autonoomia vajadust jõuliselt tähtsustanud ja nende sündmustega seotud energiakriis on ka energiakasutuse optimeerimise olulisust illustreerinud. Sealgi on kosmosetööstusel oma osa ja me püüame välja mõelda üha rohkem viise, kuidas neid probleeme lahendada. Eelkõige just kombinatsioonis maapealse võimekusega.