Puust ja punaseks: mis on e-sport ning millistel aladel on eestlased tegijad?

Tegelane arvutimängust «Dota 2». Foto: Valve

Tänavu mais võitis eestlane suure ja olulise e-sporditurniiri, mida n-ö klassikalise spordi võtmes saaks võrrelda maailmameistriks tulemisega. Samal õhtul telekast spordiuudiseid jälgides vaatas sealt vastu pikk analüüs sellest, kuidas Kaia Kanepi tennisevõistluse esimestes ringides madistab. Suurejoonelisest e-spordisaavutusest ei kõssatud sõnagi. Isegi ekraani allservas jooksval tekstiribal valitses tühjus.

Tõenäoliselt peitub põhjus asjaolus, et videomänge ning kõike sellega seonduvat vaadatakse Maarjamaal endiselt suure umbusaldusega. Vanadest aegadest juurdunud eelarvamused, et «telekamängud» on vaid laste banaalne meelelahutus, pole kuhugi kadunud. Või siis vaadatakse arvutimängude mängijaid kui pika patsiga IT-nohikuid, kes iial helendava ekraani eest ei lahku ning seetõttu kiiresti lisakilosid koguvad.