Vene relvad on jätkuvalt pungil lääne kiipidest

Väidetavalt Venemaal unikaalsena loodud koersõdalane selga krutitud granaadiheitjaga. Vaid silmaavasid paljastav kostüüm peabki varjama tegelikku tootjamaad Hiinat. Foto: Kuvatõmmis Ria Novosti Uudistest

Vene Föderatsiooni kaitsetööstus on ajalooliselt olnud tugevalt seotud mitmete lääne relva- ja kiibitootjatega. Seal on arendatud küll ka mitmesuguseid omamaiseid lahendusi, aga nagu kombeks öelda, neil mujal maailmas analooge pole. Seda enamasti põhjusel, et mujal nii tagasihoidlikku tehnikat enam lihtsalt ei toodeta.

Vene tehnika lonkab lääne karkudel

Kümmekonna aasta eest tutvustas Vene kaitsetööstus oma võitleja kaitse-, kamuflaaži- ja sihikusüsteemi Ratnik. Näib, et sellest on kasutusse võetud vaid säbrulise varjemustriga tööriided ja kaitsevahendid. Udust läbinägevaid sihikuid ilmselt käsirelvadele paigaldatud pole. 2020. aastal väideti, et neid on kokku toodetud 300 000 eksemplari, aga mis selle eksemplari hulka kuulub, pole teada. Ratniku täismahus toimimine eeldaks samuti märkimisväärses hulgas kiipide kasutamist, aga sõja algusega tõmmati sellele kriips peale. Prantsuse Thalese sihtimis- ning navigatsioonisüsteemid on ilmselt siiani kasutuses Vene lahingtehnikal. Loodetavasti ikka ajalooliselt ja nende jooksvat tarnet enam ei toimu.

Nõukogude Liidu ja selle liitlaste suhtes olid lääneriigid kehtestanud ulatusliku kõrgtehnoloogiat puudutava embargo. Sellega tegelev lääneriikidevaheline mitmepoolne ekspordikontrolli koordineerimiskomitee (CoCom) alustas oma tegevust viis aastat pärast II maailmasõja lõppu. Selle tegevus lõppes 1994. aastal ja seda ilmselt paljuski lootuses, et Venemaa on loobunud nii mõnestki talumatust kombest. Nagu teame, oli see vaid lootus. CoComi ajastul leidis Nõukogude Liit piisavalt võimalusi, et hankida läänest ka näiteks parimat arvutustehnikat.