Uus mikrolainerelv küpsetab elektroonikat, kuid jätab majad ja inimesed terveks

Uue mikrolainerelva kandjaks võib saada see miljon dollarit maksev radaritele halvasti nähtav rakett nimega AGM-158B JASSM, mis lendab täiustatud versioonina kuni 925 km kaugusele. Foto: USA õhujõud / Wikimedia Commons

Kuigi Venemaa pommitab Ukrainas hoolega tsiviiltaristut, on sõjalises konfliktis tavaliselt ründaja huviks ehitised ja tehnika võimalikult terveks jätta, et poleks vaja ise üles ehitama hakata. Selleks, et hävitada ainult vaenlase elektroonika ning jätta hooned puutumata, on olemas või tulemas mikrolainerelvad, mis toimetatakse kohale raketiga. USAs on selliseks seadmeks HiJENKS, mida praegu arendatakse, kuid ka teised suurriigid teevad samasuguseid relvi.

HiJENKS ehk «suure võimsusega kompleksne elektromagnetiline mittekineetiline relv» (High-Powered Joint Electromagnetic Non-Kinetic Strike) ei tekita plahvatades purustusi, vaid selle hävitusjõud seisneb võimsates mikrolaineimpulssides, mis rikuvad kogu lähedalasuva elektroonika ja seadmed. Relva mõju on nagu UFO-filmides: automootorid seiskuvad, telekas ei näita enam pilti, raadio on tumm, mobiilid vaikivad.

Juulis teatati uue relva esimestest katsetustest, mis kestavad paar kuud ning kuna seade tehti kompaktsem ja kergem, kui mõned varasema põlvkonna sarnased mikrolainerelvad, saab seda tulevikus kasutada kohaletoimetamiseks nii rakettidel kui droonidel. Üks võimalik kanderaketi kandidaat on AGM-158B JASSM, mis maksab miljon dollarit, on radaritele raskesti märgatav ja suudab kanda kuni 450-kilogrammist koormat.

Militaaranalüütik Kelsey D. Atherton on öelnud samasuguse eesmärgiga relva eelmise põlvkonna CHAMPi kohta, et taoline elektroonikat kahjustav rakett on efektiivne tehnoloogiliselt arenenud vastase ründamiseks, kuid täiesti kasutu näiteks tuumarelva arendava Põhja-Korea vastu, kuna sealne relvastus on enamuses nõukogudeaegne ja peent elektroonikat kasutatakse väga vähe.

Küll aga võiks selline vahend hästi tõrjuda näiteks drooniparvede rünnakut, kuna on piisavalt suure mõjualaga (täpsemaid relva parameetreid pole aga veel avaldatud). Samuti rikub see elektroonilisi tulejuhtimissüsteeme, radareid, raske lahingutehnika pardaseadmeid ja lennukite juhtimissüsteeme.

Umbes selline võiks HiJENKS välja näha. Pildil rakett AGM-158 JASSM, mille uuendatud versioonile plaanitakse mikrolainerelv paigutada. Foto: Marco Jansen / Wikimedia Commons

Mikrolaineimpulss, mille HiJENKS tekitab, levib isegi maa-alustesse punkritesse mööda metallist konstruktsioone või kaableid ning võib sealgi elektroonika rivist välja viia.

Relva tööpõhimõtteks on sobival hetkel vajalikus kohas ülivõimsa elektriimpulsi tekitamine, mis oleks mõne megavoldi suuruse pinge ja kümnete kiloamprite suuruse vooluga. Tegemist on välgutabamusele sarnase energiahulgaga. Inimesele see viga ei tee, kui just ei satu «plahvatuskoha» vahetusse lähedusse, kus võib saada põletushaavu.

Relva katsetatakse USA-s Surmaorust lõunasse jääval China Lake´i polügoonil, mis on sama varjatud militaarbaas, nagu palju rohkem tuntud Area 51, kuid mõeldud mereväe ülisalajasteks projektideks.

HiJENKS pole tühjalt kohalt tekkinud, see on täiustatud uuendus elektroonilisele relvale CHAMPS, mille arendamist alustati 2012. aastal, kuid mis peatati paar aastat tagasi.

Samasugust mikrolainerelva on arendanud teisedki riigid. Tehnoloogia enda ajalugu ulatub juba 1960ndatesse, kui USA ja Nõukogude Liit mõlemad esimesi elektromagnetrelva katsetusi tegid. Arvatakse, et 2016. aastal USA Kuuba saatkonnatöötajaid tabanud veider nähtus, mis põhjustas peavalu ja oksendamist, oli samuti väiksema võimsusega ja suunatud kiirega mikrolainerelva töö.

Mikrolaineimpulsiga ründavat raketti ehitab praegu ka Hiina. Kohaletoimetamiseks plaanitakse kasutada hüperhelikiirusega raketti või plaanerit. See võiks õhutõrjele tabamatult liikuda otse vaenlase juhtimiskeskusse ja seal kõik sidesüsteemid koos arvutitega ühekorraga rivist välja lüüa.