Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Ministeerium: uue CO2 jalajälje kalkulaatori loomist võib kaaluda (1)

Copy
Lux Express buss Tallinna bussijaamas.
Lux Express buss Tallinna bussijaamas. Foto: Taavi Sepp

Keskkonnaministeerium on valmis arutama bussifirma Lux Express ettepanekut avaliku elektroonilise süsinikdioksiidi (CO2) jalajälje kalkulaatori loomiseks ühistranspordi korraldajatele ja kasutajatele, motiveerimaks osapooli langetama keskkonnasõbralikumaid otsuseid ühistranspordi kasutamisel ja korraldamisel.

 

Enne uute võimaluste juurutamist peaks aga ministeeriumi hinnangul kaaluma juba olemasolevate andmebaaside täiustamise võimalusi.

«Ettevõtete huvi oma kliimamõju hinnata ning sellest lähtuvalt vajalikke tegevusi kavandada on üha kasvamas. Et ettevõtteid toetada, on keskkonnaministeerium koostöös SEI Tallinnaga loonud ettevõtete kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamise mudeli. Mudel loob ühtlustatud metoodilise aluse ja andmestiku Eesti organisatsioonidele kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamiseks,» ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis BNS-ile.

Bussifirma tegi eelmisel nädalal ministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku välja töötada ja jõustada õiguslik regulatsioon, millega pannakse esmalt avaliku liiniveo korraldajatele ning perspektiivis kõikidele liikuvusteenuste korraldajatele kohustus mõõta ja avaldada andmeid enda korraldatavate liikuvusteenuste kogu süsiniku jalajälje ja ühe reisijakilomeetri kohta avalduva süsiniku jalajälje kohta. Kogutud andmetele tuginedes tuleks luua elektrooniline süsiniku jalajälje kalkulaator, mis võiks bussifirma nägemuses olla kättesaadav liikuvusteenuste infot koondavates veebikeskkondades ja piletimüügikeskkondades, näiteks peatus.ee, pilet.ee, tpilet.ee.

Lux Expressi hinnangul aitaks kalkulaator motiveerida elanikkonda liikumisviisi valikul isiklikest autodest bussi ja rongi kasuks loobuma. «On eluliselt oluline koguda ja avalikus kommunikatsioonis elanikele jagada selget infot, kui palju süsinikuheitmeid paisatakse keskkonda, kui nad sõidavad näiteks Tallinnast Narva auto, rongi või bussiga. Need võrdlusandmed ühe sõitjakilomeetri kohta on keskkonnateadliku reisija jaoks olulised, et otsustada, millega ta järgmine kord Narvasse sõidab,» kirjutas ettevõte.

Kiisi sõnul tuleb võimaliku eraldiseisva raporteerimiskohustuse seadmise kaalumisel arvestada, et sektori heitkoguseid raporteeritakse juba praegu ning riik saab liinivedude hangete koostamisel seada tingimusi kasutatavate kütuste kohta. «Riik koostab igal aastal kasvuhoonegaaside inventuuri, mis esitatakse aruandluskohustuste raames nii Euroopa Komisjonile kui ka ÜRO-le. Inventuuri eesmärk on saada ülevaadet õhku paisatud kasvuhoonegaaside kogustest praegu ja minevikus ning see hõlmab ka transpordi- ja energeetikasektori heitkoguseid. Inventuur on vajalik Eesti siseriiklike ja Euroopa Liidu kohustustest tulenevate kliimaeesmärkide täitmise seiramiseks ning võetavate meetmete tõhususe ja võimalike lisameetmete vajaduse hindamiseks,» tõi Kiis välja.

«Valdkonda mõjutab lähiaastatel olulisel määral ka keskkonnahoidlike maanteesõidukite direktiiv, mis hõlmab avaliku sektori hankeid ning kohustab liikmesriike ostma ette seatud piirmäärade ulatuses heitevabu sõidukeid. Direktiiv võetakse keskkonnaministri määrusega Eesti õigusruumi üle lähiajal,» lisas nõunik.

Lux Expressi sõnul oleks süsiniku jalajälje kalkulaator vajalik ka ühistranspordi korraldajatele, et teha teadlikumaid kliimaeesmärke toetavaid otsuseid, sealhulgas vältida nõudlustasemele mittevastava suuruse ja suure kütusekuluga veeremi kasutamist madala nõudlusega liinidel, et juurutada nõudepõhist ühisliikuvust piirkondades, kus regulaarliinivedu on lisaks suurele kulule ka ebamõistlikult suure keskkonnamõjuga.

Keskkonnaministeerium on siiski valmis bussifirmade ettepanekuid kaaluma. «Analüüsime Lux Expressi esitatud ettepanekuid põhjalikumalt ning oleme valmis arutama, kas ja kuidas oleks võimalik liikuvusteenuste kasvuhoonegaaside info kättesaadavust ja läbipaistvust parandada, arvestades seejuures juba olemasoleva aruandluse ning käimasolevate projektidega,» kinnitas keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik.

Tagasi üles