3 soovitust sukeldumiseks küberohtude maailma: kuidas õpetada laps esimest telefoni turvaliselt kasutama?

Foto: Luisella Planeta / Pixabay

Koolitee alguses saavad paljud lapsed esimest korda enda käsutusse isikliku nutitelefoni või mõne muu seadme, mis aitab küll kooliülesannete täitmise ja vanematega suhtlemisega, kuid avab ka Pandora laeka küberohtudega. Elisa erakliendi üksuse juht Mailiis Ploomann soovitab, kuidas peaksid vanemad lapsele uue seadme üle andmisel õpetama teda selle kaitselahendusi kasutama ja selgitama võimalikke ohte.

«Digimaailmas peidab end hulk pahalasi ja halbade kavatsustega ettevõtteid, kelle sihtmärgiks ongi just nooremad kasutajad. Kui lisada nende kõrvale kõik üldisemad küberohud, mille puhul pole vahet, kes nende ohvriks langeb, võivad juba esimesed iseseisvad avastused äppide ja veebilehtede maailmas halva ettevalmistuse korral üsnagi nukralt lõppeda,» rääkis ta.

Aastate jooksul on korduvalt näha olnud, et kooliteed alustavad lapsed langevad sarnaste pettuste ohvriks, mis kasutavad ära lapselikku naiivsust ja seda, et küberruumis ohutult ringi käimise oskused on veel õppimata. «Kui võõrastega suhtlemise vältimine on midagi, mida õpetatakse lastele juba väga noorena, siis kübermaailmas ohutult talitamiseks tuleb selgeks õppida täiesti uus reeglistik,» lisas Ploomann.

Selleks, et vältida halbu üllatusi ning teha lapse esimesed iseseisvad avastused digimaailmas nii turvaliseks kui võimalik, soovitab Ploomann vanematel keskenduda kolmele peamisele asjale.

1. Uuri, mis kübermaailmas tegelikult toimub

«Last on kübermaailmas toimuva eest väga raske kaitsta ja hoiatada, kui endal seal tegelikult toimuvast pilti ees pole. Seetõttu tasuks esimese asjana alustada enda kurssi viimisest, et mõista, millised on viimase aja trendid, ning teada saada, mis on noorte seas menukad äpid-veebilehed ja kas need on ka tegelikult ohutud,» selgitas Ploomann.

Otseste ohtude tundmaõppimise kõrval soovitab ta tutvuda teiste äpardustega, mida nutiseadmete esmakordsetel kasutajatel tihti ette tuleb. Kõige suuremate murekohtadena toob ta esile äppides kogemata raha kulutamise, tasuliste tellimusteenustega liitumise ning liigse isikliku info avaldamise erinevatel platvormidel.

Kõige mõistlikumad kanalid päriselt hetkel küberruumis toimuvaga tutvumiseks on Ploomanni sõnul näiteks RIA ülevaated, Euroopa Liidu avaldatavad ülevaated, Elisa enda regulaarselt avaldatav statistika ning ka suuremate veebiväljaannete tehnoloogiarubriikide uudised.

2. Räägi oma lapsega võimalikest küberohtudest avatult

Ise piisavalt pädeva info omamise kõrval on Ploomanni sõnul järgmiseks sammuks lapsega ohtudest rääkimine, kuid seda sellisel tasemel ja näidetega, millest alles veebiruumiga tutvust tegev inimene päriselt aru saab. Niisamuti tasuks erinevad ohud teemaks võtta selle järgi, millal need aktuaalseks muutuvad – näiteks võib sotsiaalmeedias varitsevate ohtude käsitlemisega oodata, kuniks lapsel kunagi päriselt neid kanaleid kasutada lubatakse.

«Seitsmeaastasele lapsele pole mõtet lugeda ette sõnu nagu krüptolunavara, õngitsusrünnakud või pahavara, kuna tal on väga raske seda kuidagi enda konteksti panna. Seetõttu tasuks pigem üritada asju selgitada lihtsamalt ja võimalusel mitte langeda liiga kiirelt väga detailidesse – kui laps saab aru, et tundmatule lingile vajutades võib ta telefon töötamise lõpetada, siis on see juba paras võit,» rääkis ta.

Otsestele küberohtudele lisaks tasuks Ploomanni sõnul parajalt puudutada rahateemat. «Paljud lastele suunatud mängud pakuvad mikromakseid ning kui noor telefonikasutaja ei mõista, et suurele rohelisele nupule vajutades tuleb see raha tema vanemate rahakotist, võib järgmisel kuul arvet vaadates ees oodata halb üllatus. Raha täpse väärtuse mõistmine võib küll lapsele keeruline olla, kuid kindlasti tasuks üritada sellest rääkida,» sõnas ta.

3. Õpi, kuidas vanemliku kontrolli süsteemid töötavad

Teadlikkuse suurendamise kõrval soovitab Ploomann vanematel kindlasti kasutusele võtta täiendavad kaitsemeetmed, mis aitavad potentsiaalset kahju kontrolli all hoida või sootuks ennetada. Kõige olulisemate vahenditena toob ta välja näiteks vanemliku kontrolli funktsiooni aktiveerimise, lapse telefoninumbriga ostude tegemise keelamise ning ka viirusetõrje või Elisa Netivalvuri teenuse aktiveerimise.

«Nii Android kui ka iOS pakuvad vanemlike kontrolli funktsioone, mis lubavad vanemal täpselt näha, mida telefoniga tehakse, ning mis pakuvad ka võimalust kõik äppide allalaadimised heaks kiita või tagasi lükata. Kasulikeks funktsioonideks on ka ekraaniaja piiramine ning kindlate veebilehtede või äppide blokeerimine,» rääkis ta.

Peale vanemliku kontrolli võib teise kaitsemüürina kasuks tulla viirusetõrje või muu teenus, mis piirab ohtlikele linkidele vajutades nende potentsiaalset mõju. Näiteks suutis Elisa Netivalvuri teenus juulis kasutajaid ohtude eest hoiatada enam kui 90 000 korda ning Ploomanni sõnul võib kindel olla, et märkimisväärne hulk hoiatusi kuvati ka noorematele telefonikasutajatele.

«Mõistagi tasub alati kaaluda, kas esimesele kooliaastale peab kohe telefoniga vastu minema või on mõistlik see jätta ootama jõuluaega või esimese kooliaasta lõppu,» lisas Ploomann. «Kui telefoni jaoks tundub veel vara, võib heaks alternatiiviks olla nutikas käekell, mille abil saab vanematega suhelda, mis annab vanemale lapse asukohast alalise ülevaate ning mille saab telefoniga sarnaselt koolitundide ajaks vaigistada, kuid mis ei too endaga samas kaasa telefoniga samaväärseid küberohte.»