VIDEO ⟩ Vaata, kuidas Iraan üritas kaaperdada USA mehitamata droonpurjekat Saildrone

Iraani mereväe alus üritas minema vedada USA mereväe mehitamata droonpurjekat. See on ilmselt üks esimesi mehitamata laeva kaaperdamisi ajaloos. Foto: Kaader videost / USA merevägi

29. augustil hakkas USA mereväe mehitamata droonpurjekas järsku liikuma ettearvamatus suunas. Selgus, et Iraani armee oli selle sleppi võtnud ja tiris oma territoriaalvete poole. Sekkus USA merevägi.

Mehitamata droonpurjekas Saildrone Explorer tegeles ookeanipõhja ja ümbruse uurimisega ning kogus infot ka mereväe jaoks. Laeva päästmiseks saadeti kohale sõjalaev ja helikopter.

Islami revolutsioonilise kaardiväe mereväealus Shahid Baziar oli võtnud mereväe drooni sleppi 29. augustil keset Pärsia lahte. USA merevägi jõudis sekkuda alles nelja tunni pärast, kui Saildrone´i jõudsid päästma sõjalaev Thunderbolt koos MH-60S Sea Hawki helikopteriga. Iraani laev vabastas mehitamata droonpurjeka 30. augustil.

USA 5. laevastik, mis tegeleb muu hulgas mehitamata veesõidukite ja tehisintellekti katsetamisega, lasi Saildrone Exploreri vette detsembris möödunud aastal ja see tegeles Al-‘Aqabah' lahel Jordaania lähistel mereuuringutega. Droonpurjekas on seitsme meetri pikkune, purjega ning päikesepaneelidega ja suudab iseseisvalt merel sõita.

Californias asuv droonitootja Saildrone on selliseid mehitamata veesõidukeid ka tsiviilotstarbeks tootnud ning tahab lähema kümne aasta jooksul nendega kaardistada kogu maailmamere. See oleks nagu Google Maps mere kohta, kus kõik on purjekatega läbi sõidetud.

Seda, milline on USA mereväe mehitamata droonpurjekas, näeb aprillis tehtud piltidelt Punasel merel koos Egiptuse sõjalaevaga:

Taking the robot out for a spin. 🤖

A Saildrone Explorer unmanned surface vessel and the #EgyptianNavy frigate ENS Alexandria (F911) operate in the Red Sea in support of the newly established Combined Task Force 153. pic.twitter.com/TrXdQHrGvg

— U.S. Navy (@USNavy) April 25, 2022

Saildrone Explorer on kõrgtehnoloogiast pungil. Seda juhib kaamerate, radarite, öövaatlusseadmete ja sensorite abil tehisintellekt ning mereväealus võib pikalt ilma inimese sekkumiseta avamerel tegutseda, saates kogutud andmed üle satelliidiühenduse juhtimiskeskusele.

Vaata videot mehitamata laeva vabastamisest siit.