Kui Urmas Dresen aastaid tagasi meremuuseumi Paksu Margareeta ruume uuendama asus, tekkis küsimus, kuidas näidata rahvale kõiki neid pikki ja põnevaid lugusid, mis kirju ajalooga kuulsate laevade mudelite juurde käisid. Keegi ei saa neid ju pisikeses kirjas kuskilt infotahvlilt lugeda. Siis tuligi mängu liitreaalsus, sest selle abiga võib lugusid üles riputada ükskõik kui palju ja otse õhku vitriinide kohale (või ette või isegi taha).
Tellijale
Meremuuseum riputas laevade lood liitreaalsuse abiga õhku (1)
Liitreaalsus on tehnoloogia, mis on juba aastakümneid vaikselt tiksunud, kuid pole veel väga massiliseks saanud. Põhjuseks on seadmed, mis seda veel väga hästi ei suuda esitada. Nii näiteks leiutas Nokia kümme aastat tagasi, kui Nokia telefonid olid veel tegijad, rakenduse City Lens – vaatad läbi mobiilikaamera enda ümber ja telefon joonistab näiteks nähtava tänavavaate peale asutuste aadressid, reklaamid, vaatamisväärsuste lisainfo ja pildid. Ainult et seadmed olid veel liiga aeglased, et seda sujuvalt kuvada.
Vahepeal on liitreaalsusega katsetanud kõik suuremad tehnoloogiafirmad Google’ist Microsoftini, on olnud isegi mitmeid liitreaalsuse prille, kuid see tehnoloogia on vindunud pikalt ja ootab paremaid aegu – õigemini paremaid seadmeid.