Meremuuseum riputas laevade lood liitreaalsuse abiga õhku

Suunates tahvelarvuti laevamudelile, hakkab selle kohal hõljuma maakera laeva teekonnaga ning kõrval hõljuval ekraanil räägitakse videos selle teekonna lugu. Foto: Aron Urb/meremuuseum

• Liitreaalsus näitab põnevaid lugusid häbelikumatele külastajatele, kes giidilt ei julge küsida.
• Ericssoni platvorm sobib nii muuseumidele kui tööstusele huvitavate lahenduste tegemiseks.
• Muuseumis tuleb lisalugude nägemiseks tahvliekraan suunata laevale, mille kohta lisa tahad teada.

Kui Urmas Dresen aastaid tagasi meremuuseumi Paksu Margareeta ruume uuendama asus, tekkis küsimus, kuidas näidata rahvale kõiki neid pikki ja põnevaid lugusid, mis kirju ajalooga kuulsate laevade mudelite juurde käisid. Keegi ei saa neid ju pisikeses kirjas kuskilt infotahvlilt lugeda. Siis tuligi mängu liitreaalsus, sest selle abiga võib lugusid üles riputada ükskõik kui palju ja otse õhku vitriinide kohale (või ette või isegi taha).

Liitreaalsus on tehnoloogia, mis on juba aastakümneid vaikselt tiksunud, kuid pole veel väga massiliseks saanud. Põhjuseks on seadmed, mis seda veel väga hästi ei suuda esitada. Nii näiteks leiutas Nokia kümme aastat tagasi, kui Nokia telefonid olid veel tegijad, rakenduse City Lens – vaatad läbi mobiilikaamera enda ümber ja telefon joonistab näiteks nähtava tänavavaate peale asutuste aadressid, reklaamid, vaatamisväärsuste lisainfo ja pildid. Ainult et seadmed olid veel liiga aeglased, et seda sujuvalt kuvada.

 

Mis on liitreaalsus?

Liitreaalsus ehk rikastatud reaalsus on inimese nähtavasse reaalsesse keskkonda tehniliste vahendite abil tehislike asjade tekitamine, mis näiksid justkui oma kohal püsivat või liikuvat.

Üks võimalus selle nägemiseks on läbi kaameraga nutiseadme, mis kuvab ekraanile kaamerast otsepildi seadme taga nähtavast ümbrusest, kuid joonistab sellele tehislikud kehad, mis ekraani liigutades jäävad kaamerapildis justkui oma kohale. Kaamerat liigutades saab neid tehislikke asju näha iga nurga alt, justkui need oleks «päris». Samamoodi saab liitreaalsusesse lisada heli ja 3D-mudeleid reaalsetest asjadest, näiteks laevadest.

Allikas: Wikipedia

Vahepeal on liitreaalsusega katsetanud kõik suuremad tehnoloogiafirmad Google’ist Microsoftini, on olnud isegi mitmeid liitreaalsuse prille, kuid see tehnoloogia on vindunud pikalt ja ootab paremaid aegu – õigemini paremaid seadmeid.

Suur maailm väikses seadmes

Kuid meremuuseum lähenes asjale teisiti ja annab ekspositsiooni juures külastajatele sobiva kiire seadme ise kätte.

Kui muuseumi ülemistele korrustele läheme, on seal laevamudelite vitriini ees taskus tavalisest veidi tugevama korpusega suure ekraaniga tahvelarvutid, mis ilmselt peavad vastu ka maha pillamisele. Tahvli välja võtnud, on sellele vaja vaid ruumis asuv «maamärk» kätte anda, et kolmemõõtmeline rakendus oskaks kaamerast nähtavale muuseumitaustale sobivasse kohta välja joonistada suured ekraanid, 3D-mudelid või muu info.

Tahvel tuleb võtta vitriini juurest taskust ja suunata maamärgile (paremal), mis aitab liitreaalsuse ruumis paika kalibreerida. Foto: Aron Urb/meremuuseum

Kasutajat ümbritsevasse mõttelisse mulli saab paigutada peaaegu piiramatult igasugust infot. Tulevikus ilmselt vaadatakse liitreaalsuse prillidega enda ümber vaid pead keerates, praegu peab tahvlit kasutama, suunates seda käes hoides sobivas suunas. Videod, tekstid, kastid ja vidinad on seotud vitriinis asuva laevamudeliga ja jäävadki selle kõrvale õhku justkui rippuma, kui läbi tahvliekraani vaadata. Läbi tahvli hakkavad muuseumiruumides õhus hõljuma ajaloolised kaardid, kerkivad hiigelekraanid ajalooliste videotega ning hääled kostavad eest, selja tagant ja külgedelt. Tundus, et isegi ülevalt ja alt.

Selline pilt avaneb tahvlist, kui see laevamudeli poole suunata: lisaks läbi kaamera paistvale laevamudelile endale tekivad liitreaalsuses selle ümber erinevad asjad, mis aitavad lugu jutustada. Foto: Henrik Söderlund/Ericsson

Tahvel tuleb suunata sind huvitavale mudelile ja see hakkab hoopis teistsugust elu elama, kui lihtsalt vitriini vaadates. Foto: Aron Urb/meremuuseum

Laeva Hioma puhul loeti meile ette kolm lugu ja näidati kolm videot. Ülemisel korrusel on isegi parvlaev Estonia lood liitreaalsusesse võetud. Ja ühe laevamudeliga saab läbi tahvli vaadates näiteks näha, kuidas hävituslennukid selle kohale jõuavad ja pommitama hakkavad.

Ühelt sisu, teiselt lahendus

«Nii meil kui, nagu hiljem selgus, ka Ericsson Eestil oli tekkinud sama mõte – jutustada lugusid uutmoodi ja põnevamalt,» rääkis meremuuseumi juht Urmas Dresen liitreaalsuse lahendust tutvustades. Nii hakkaski meremuuseum ühelt poolt oma sisuga, Ericsson aga tehnilise lahendusega laevamudeleid liitreaalsusse tõstma.

Meremuuseumi juht Urmas Dresen on rahul: liitreaalsuse abiga mahtusid laevamudelite juurde nii mõnedki põnevad lood ja videod, mida muidu muuseumiruumidesse poleks ära mahutanud. Foto: Aron Urb/meremuuseum

Ericssonil oli selleks välja arendatud oma platvorm EPHAS, mis on lühend ingliskeelsetest sõnadest Every Place Has A Story ehk «Igal kohal on lugu».

 

Nii näeb välja Ericssoni platvormi EPHAS töökeskkond. Liitreaalsuse looja tõstab vaataja ümber erinevaid liikuvaid ja liikumatuid tehislikke asju. Foto: Ekraanipilt/Ericsson

Mis on liitreaalsuse platvorm EPHAS?

«Kujuta ette mõnda põnevat ajaloolist sündmust. Nüüd aga mõtle, et koged seda nii, nagu oleksid ise seal: helid, õhkkond, võid kasta oma sõrmed klaasjasse vette, mis ümbritseb Jaapanis Kyotos asuvat Kuldset paviljoni, või ekselda dinosauruste territooriumil! Kas see ongi jutuvestmise tulevik?»

Just nii kirjeldab liitreaalsuse platvormi EPHAS asutaja Henrik Söderlund liitreaalsuse platvormi võimalusi.

Ericssoni arendatud EPHAS pakub loojale video monteerimise sarnast tarkvara, kus saab paika panna 360 kaadrit enda ümber, tõstes asjad, ekraanid ja hääled sobivatesse kohtadesse. Tegemist on filmirežissööri ja mängulooja ühendatud keskkonnaga, kuhu saab lisada taustaks päris maailma vaataja ümbrusest.

Liitreaalsuse EPHAS platvormi abil saab Paksus Margareetas tutvuda kaheksa laeva ajalooga. Nende hulka kuuluvad purjelaevad Hioma, Jaen Teär ja Tormilind, aurulaevad Suur Tõll, Vironia ja Eestirand ning mootorlaevad Estonia ja Fryderyk Chopin.

Allikas: Ericsson

«Ericsson tegeleb liitreaalsusega tööstuses, ka 5G jaoks on see väga oluline lahendus,» põhjendas Ericsson Eesti juhatuse esimees Andrus Durejko, miks just nemad sellist lahendust arendavad. EPHAS on väga sobiv muuseumidele põnevaks loo jutustamiseks, kuid ka tööstuses, koolitustel ja meditsiinis – igal pool on need lahendused praegu olulised ja arenevad väga kiiresti. Isegi autojuhte õpetatakse liitreaalsuses, või ka tehasetöölisi, et kuhu ja millal vajutada.

Jäälõhkuja Suur Tõll võib läbi tahvli vaadates hulpida vitriini täitvas jääsupis või ilmuvad selle kohale ajaloolised fotod. Foto: Aron Urb/meremuuseum

«Meremuuseumist saab tulevikus liitreaalsuse lahendusega välja ka jalutada,» usub Durejko, «miks mitte näiteks Russsalka randa kõndida ja seal laevade kohta ekraani kaudu lisainfot saada.»

Ühe muuseumitöötaja sõnul giidid natuke pelgasid alguses seda lahendust, et võtab töö ära, aga leppisid hiljem sellega, kuna noorem põlvkond tahabki kogu elamuse kätte saada läbi ekraani ega julge giidide poole pöörduda. Niimoodi liitreaalsusega esitades oleks see neile ju kõige sobivam.

Vaata videost, kuidas liitreaalsus meremuuseumis töötab: