Turvaekspert Hyppönen: nutiseadmesse sissemurdmine maksab viis eurot, kuid vahel ka sada tuhat

Soome kuulus küberturbeekspert Mikko Hyppönen peab küberturvalisuse tulevikku helgeks, küberohtusid tõrjutakse aina paremini. Siiski kannab ta igaks juhuks lihtsat mehaanilist kella ja tema uues raamatus räägitakse, et kõik, mis on nutikas, on häkitav. Foto: Konstantin Sednev

Hotell Telegraaf, Tallinn, sooja septembri pilves pärastlõuna. Fuajeesse astub reipal sammul juba üle kolmekümne aasta küberturvalisuse maailmas särava tähena esinenud Soome küberturbe ekspert ja võiks öelda, et isegi häkker Mikko Hyppönen. Siinkirjutaja kohtus temaga viimati 15 aastat tagasi kosmosejuhtimiskeskust meenutavas antiviirusetootja F-Secure´i peakorteris Helsingis. Vahepeal on paljugi muutunud, kuid palju jäänud ka samaks. Üks asi, mis üllatuslikult on muutunud (ja Hyppönenil meeldib ikka oma kuulajaid ootamatute väidetega üllatada), on see, et turvaolukord on läinud tema sõnul palju paremaks.

Kuidas siis nii? Hyppönen, kes just esines Tallinnas toimunud põhjamaade suurimal küberturvalisuse konverentsil Nordic-Baltic Security Summit ühe peaesinejana, selgitab kohe.

«Tore hotell,» alustab ta. «Valisingi just selle, et oleks teemakohane.»

Teemakohane on hotell Telegraaf endises telegraafihoones tõesti, sest juba telegraafi ajastul tegutsesid esimesed häkkerid. 1903. aastal häkiti näiteks sisse kuulsa leiduri Marconi traadita telegraafi. Häkkeriks oli toona mustkunstnik ja leiutaja Nevil Maskelyne, kes segas John Ambrose Flemingi esitlust, milles näidati Guglielmo Marconi loodud väidetavalt turvalist traadita telegraafi. Auditooriumile saadeti aga inglise inseneri Flemingi hämmastuseks hoopis solvavaid morsekoodis sõnumeid.