T, 27.09.2022

Kehva internetiga Eesti tõusis digitaalse elukvaliteedi indeksis siiski 14. kohale

tehnika.postimees.ee
Kehva internetiga Eesti tõusis digitaalse elukvaliteedi indeksis siiski 14. kohale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Foto: Surfshark (montaaž)

Digitaalse elukvaliteedi indeksi (DQL) neljas iga-aastane väljaanne teatab, et Eesti on digitaalse heaolu poolest elamiseks 14. kohal 117 riigi ehk 92 protsendi maailma elanikkonna hulgas. Leedust ja Soomest jääme me endiselt maha, kuid võrreldes eelmise aastaga tõusis Eesti üldkokkuvõttes viis kohta kõrgemale.

Viiest digitaalse elu põhisambast on Eesti tulemus kõige halvem interneti kvaliteedi koha pealt (ülemaailmselt 47. kohal) ja parim e-turvalisuse koha pealt (5. kohal). Eesti e-riigi teenused on 10. kohal, e-taristu ja interneti taskukohasus on vastavalt 13. ja 35. kohal.

Kasvava inflatsiooni taustal on lairiba püsiinternet muutunud maailmas teist aastat järjest vähem taskukohaseks, suurendades ülemaailmset digitaalset lõhet veelgi.

Indeksis hinnatakse riike viie digitaalse heaolu põhisamba alusel: interneti kvaliteet, e-valitsus, e-infrastruktuur, interneti taskukohasus ja e-turvalisus. Eesti on sel aastal jõudnud maailma 20 parema hulka, olles lõppindeksis 14. ja Euroopas 10. kohal. Riik on võrreldes eelmise aasta väljaandega tõusnud viie koha võrra, tõustes 19. kohalt 14. kohale. Kõigist indeksi sammastest on Eesti nõrgim koht endiselt internetiühenduse kvaliteet, mis peab paranema 60 protsenti, et jõuda parima riigi (Tšiili) tulemuseni.

Interneti kvaliteet on Eestis suhteliselt kesine ja globaalses mastaabis on mobiilne internet isegi parem, kui fikseeritud.

Soome on meist kaugel ees

Eesti internetikvaliteet on interneti kiirust, stabiilsust ja kasvu arvestades maailmas 47. kohal ja jääb maailma keskmisega umbes samale tasemele. Ainuüksi interneti kiiruse koha pealt on Eesti mobiilne andmeside ülemaailmses edetabelis kõrgemal kui fikseeritud lairibaühendus, opereerides kiirusega 73,5 Mbit/s (maailmas 30 Mbit/s). Samal ajal on fikseeritud lairiba-internet 47. kohal (88,2 Mbit/s).

Võrreldes Soomega on Eesti mobiilne internet 21 protsenti, lairibaühendus aga 37 protsenti aeglasem. Möödunud aastast on mobiilse interneti kiirus Eestis paranenud 27,2 protsenti (15,7 Mbpit/s) ja püsilairibaühenduse kiirus 12,3 protsenti (9,6 Mbit/s). Võrdluseks nautisid Singapuri elanikud mobiilikiirust kuni 104 Mbit/s/s ja fikseeritud kiirust koguni 261 Mbit/s – see on selle aasta kiireim internet maailmas.

Internet on Eestis mõõdukalt soodne, kuid arenguruumi on

Eesti interneti taskukohasus on maailmas 35. kohal. Elanikud saavad Eestis osta 1 GB mobiilset internetti lausa 57 sekundi töö eest kuus, mis on 10 korda vähem kui Soomes. Võrreldes aga Iisraeliga, kus on planeedi soodsaim mobiilne internet (5 sek 1 GB kohta), töötavad eestlased 12 korda rohkem. Selle taskukohasus on võrreldes eelmise aastaga paranenud, pannes inimesed töötama 1 minut 45 sekundit vähem, et lubada endale samaväärset mobiilse interneti teenust.

Fikseeritud lairibaühendus maksab Eesti kodanikele iga kuu umbes 2 tundi ja 13 minutit nende keskmisest tööajast. Et seda endale lubada, peavad eestlased töötama seitse korda kauem kui Iisraeli kodanikud, kellele soodsaim pakett maksab vaid 19 minutit tööd kuus.

Alates eelmisest aastast on lairibainternet Eestis muutunud taskukohasemaks, mistõttu inimesed töötavad ligi 6 minutit vähem, et lubada endale lairiba interneti püsiteenust.

Ülemaailmne digitaalne lõhe on nüüd sügavam kui kunagi varem

Ülemaailmselt muutub lairibaühendus iga aastaga odavamaks. Vaadates eelmise aasta indeksis sisalduvaid riike, peavad inimesed 2022. aastal lairiba-interneti lubamiseks tegema kuus minutit rohkem tööd. Mõnes riigis, näiteks Elevandiluurannikul ja Ugandas, töötavad inimesed keskmiselt kaks nädalat, et maksta odavaima fikseeritud lairibaühenduse paketi eest.

Sama tendentsi täheldati ka eelmisel aastal. Praeguse inflatsiooniga on surve internetti vajavatele madala sissetulekuga leibkondadele veelgi tugevamaks muutunud.

Surfsharki uuring näitas ka, et kõige kehvema internetiühendusega riigid peavad selle nimel kõige kauem tööd tegema.

«Kuigi tugeva digitaalse elukvaliteediga riigid on tavaliselt arenenud majandusega riigid, leidis meie ülemaailmne uuring, et raha ei too alati digitaalset õnne,» selgitab Surfsharki suhtekorralduse juht Gabriele Racaityte-Krasauske. «Seetõttu jätkame neljandat aastat järjest digitaalse elukvaliteedi analüüsimist, et näha, kuidas erinevad riigid oma kodanikele esmatähtsate digitaalsete teenuste pakkumisega hakkama saavad. Kõige tähtsam on see, et meie uuringud püüavad näidata täielikku pilti ülemaailmsest digitaalsest lõhest, mille all miljonid inimesed kannatavad.»

Need on parimad ja halvimad digitaalse elukvaliteediga riigid, kus elada

Kokkuvõttes on kümnest kõrgeima punktisumma saanud riigist seitse Euroopas, mis on nii olnud viimased kolm aastat.

Foto: Surfshark (graafik)

Iisrael on DQL 2022 arvestuses 1. kohal, lükates Taani kaheaastase juhtimise järel teisele kohale. Saksamaa on 3. kohal ning Prantsusmaa ja Rootsi lõpetavad 117 hinnatud riigi esiviisiku.

Kongo Demokraatlik Vabariik, Jeemen, Etioopia, Mosambiik ja Kamerun on viimased viis riiki.

Piirkondlikult paistab Ameerikas silma USA kõrgeima digitaalse elukvaliteediga riigina, samas kui Iisrael on Aasias liidripositsioonil.

Aafrika riikidest naudivad kõrgeimat digitaalset elukvaliteeti Lõuna-Aafrika inimesed.

Okeaanias on Uus-Meremaa sellel aastal erinevates digitaalsetes valdkondades liidripositsioonil, edestades Austraaliat.

Kuidas riigid reastati?

2022. aasta DQL-i uuringus uuriti enam kui 7,2 miljardit inimest viie põhisamba ja 14 põhinäitaja osas, mis annavad kõikehõlmava mõõdiku. Uuring põhineb ÜRO avatud lähtekoodiga teabel, Maailmapangal, Freedom House'il, rahvusvahelisel kommunikatsiooniliidul ja muudel allikatel.

Tänavune uuring hõlmab seitse (6 protsenti) riiki rohkem võrreldes DQL 2021-ga, enamik neist on Aafrika riigid.

Lõpliku 2022. aasta digitaalse elukvaliteedi aruande ja interaktiivse riikide võrdlustööriista leiab siit.

Märksõnad
Tagasi üles