Hiltoni hotellikett ehitab kosmosejaama esimesed numbritoad turistidele

Selline on esialgne nägemus rajatavast uuest kosmosejaamast, kuhu tuleb ka Hiltoni hotell. Foto: Starlab

Esimesed kosmoseturistid on orbiidil juba käinud, järgmise loogilise sammuna tahetakse neile pakkuda juba hotellitubasid. Hilton, millel on maa peal 7000 peavarju pakkuvat asutust 122 riigis, ehitab koostöös firmaga Starlab uude kosmosejaama Voyager Space eluruumid meeskonnale ja eraldi hotellitoa turistidele.

20. septembril sõlmitud kokkuleppega toob Hilton kosmosesse «ettevõtte tunnustatud külalislahkuse, teadmised ja kogemused, et toetada Starlabi kosmosejaama ruumide kujundamist ja arendamist, aidates seal pikemat viibimist mugavamaks muuta,» kirjutatakse ühises teates.

Orbitaaljaam Voyager Space ning seda opereerima hakkav ettevõte Nanoracks said 2021. aastal kosmoseagentuurilt NASA 160 miljonit dollarit Starlabi ehitatava kosmosejaama arendamiseks. See peaks peagi asendama praegust rahvusvahelist kosmosejaama ISS, mis oma tegevuse 2030ndate alguses lõpetab. Starlab tahab uude jaama teha püsiva majutuse kuni neljale astronaudile ja ehitada sinna veel George Washington Carveri (GWC) teaduspargi, mis on esimene teaduspark kosmoses.

Hiltoni hotellikett enam kui 100-aastase ajalooga on olnud esimese broneerimissüsteemi looja, pakkus esimesena numbritubades konditsioneeri, alustas digitaalse võtme tehnoloogia kasutamist ning nagu ütles Hiltoni tegevjuht Chris Nassetta pressiteates, parandavad nad külastajate kogemust kõikjal, kuhu inimesed reisivad, nii maa peal kui varsti ka kosmoses.

Hilton teeb kosmosejaama ehitajatega koostööd arhitektuuri ja disaini valdkondades, kasutades oma hotellidisainereid.

Kui palju kosmosetuba maksma läheb?

Ilmselt pole Hiltonil põhjust tuba orbiidil eraldi välja müüa, võtta tuleb täispakett koos transfeeriga. Hinda pole küll avaldatud, kuid viimane pikem 17-päevane turismireis ISS-ile selle aasta aprillis läks igale osalejale maksma näiteks 55 miljonit dollarit. 2030. aastaks võib muidugi olla tehnoloogia odavamaks ja mugavamaks arenenud, nii et hinnasilt saab olema tunduvalt soodsam ning mõistliku raha eest saab hoopis suuremad mugavused.

Kosmosesse laienemise mõte pole Hiltoni hotelliketile võõras. Juba 1967. aastal unistas Barron Hilton hotellist Kuul, jõudes isegi hotelli visandite ja reklaammaterjalide väljatöötamiseni ja isegi selliste detailide nagu Lunar Hiltoni numbritubade võtmekujundusteni välja. Foto: Hilton

Hilton ei jää ilmselt ainukeseks kosmoses majutuse pakkujaks, sest pärast rahvusvahelise kosmosejaama ISS töö lõpetamist on NASA-l plaanis toetada lausa mitme era-kosmosejaama ehitamist.

Amazoni asutaja Jeff Bezose osalusel on kavas rajada veel teinegi kosmosejaam Orbital Reef, kus «avarad moodulid suurte Maa poole avanevate akendega võimaldavad reisijatel nautida meie planeedi ilu ja kogeda kaaluta olemise põnevust täielikus mugavuses,» mainitakse selle kosmosesihtkoha tutvustuses. Kes sinna hotellitubadesse kohti müüma hakkab, pole veel avalikustatud, kuid kosmosehotelli lubatakse välja rentida ka näiteks filmivõteteks kaaluta olekus.

Kosmosevõidujooksus pärast ISS-i sulgemist ei taha maha jääda ka Hiina ja Venemaa. Hiinlaste Tiangongi kosmosejaam on praegu ehitusjärgus. Selle kaks esimest moodulit, Tianhe ja Wentian on juba üles lennutatud vastavalt 2022. aasta aprillis ja 2022. aasta juulis. Roskosmos teatas samuti oma suurest huvist riigile kuuluva kosmosejaama vastu, mille ehitus võiks alata juba enne, kui Venemaa 2024. aastal ISS-ist lõplikult lahkub.

Kuidas näeb välja kosmoseturisti reis?

Suborbotaalne reis

Kosmoseturistina saab reisida kõige lühemalt lihtsalt korraks kaaluta olekusse, mis on lühim retk. Kuna ametlikult algab kosmos 100 kilomeetri kõrgusel ehk Kármáni joonel, siis peaks kosmoselaev turistid vähemalt sellele kõrgusele viima. Sealt saab näha musta kosmilist taevast ning silmapiir on kummis maa kumeruse tõttu. Kogeda saab kaaluta olekut.

Juulis 2021 viis Virgin Galactic kosmoseturistid 90 km kõrgusele, mis pole küll ametlik kosmos, kuid loeti siiski kosmosereisiks. Samal kuul lendas ametlikult kosmosesse ka Blue Origin esimeste turistidega.

Virgin Galacticu reis läheks tavalisele puhkajale maksma ligi miljon dollarit.

Orbitaalne reis

Seni on toimunud lühikesed reisid ISS-i rahvusvahelisse kosmosejaama, kus turistidel pole mingeid eritingimusi ja nad elavad astronautidega koos nagu hostelis. Maailma esimeseks kosmoseturistiks sai USA insener Dennis Tito 2001. aastal, kui viibis ISS-is 8 päeva. Kõige kauem on kosmoses olnud Eytan Stibbe, Larry Connor ja Mark Pathy - jällegi ISS-is ja 17 päeva 2022. aasta aprillis.

Hiltoni ja Starlabi koostöös peaksid esimesed hotellitoad Voyager Space´i kosmosejaamas valmima 2030ndateks.

Retked teistele planeetidele

Miljardär Elon Musk ja tema kosmosefirma SpaceX tahavad saata 2026. aastal Marsile mehitatud kosmoselaeva ja hiljem rajada Kuule inimasustuse.

USA kosmoseagentuuri NASA Artemise projektiga rajatakse Kuule enne 2030. aastat püsiv baas, NASA mehitatud lend proffidega läheb Kuule 2024. aastal. Lennuaeg Maalt Kuule on kolm päeva, kohapeal tuleb harjuda ligi kuus korda väiksema gravitatsiooniga ning ülikleepuva kuutolmuga, mis pressib läbi väikseimastki praost. Kuu püsivas jaamas on päeval väga kuum, öösel aga temperatuurid absoluutse nulli lähedal. Millal sinna esimesed turistid lastakse, pole veel teada.

Lend Marsile kestab pool aastat ja sealses koloonias peavad inimesed ise hakkama saama, tootma vajaliku energia, leidma vett ning kasvatama toiduks vajalikke taimi.