N, 29.09.2022

Ettevaatust – võrgus ringleb uus Elisat jäljendav petuskeem

tehnika.postimees.ee
Ettevaatust – võrgus ringleb uus Elisat jäljendav petuskeem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ekraanipilt e-kirjast, mis kutsub üles kahtlastele linkidele vajutama. Nagu näha, on see kujundatud Elisa korporatiivses stiilis.
Ekraanipilt e-kirjast, mis kutsub üles kahtlastele linkidele vajutama. Nagu näha, on see kujundatud Elisa korporatiivses stiilis. Foto: Elisa

Elisa hoiatab, et võrgus on liikumas tuttav petuskeem, milles lubatakse ettevõtte nimel tasuta auhindu. Elisa teatas, et ei suuna kunagi loosimängude võitjaid mõnele välisele lingile ning palub alati loosimängu võitjatel ettevõttega ise ühendust võtta mõne kindla kanali kaudu.

Elisa andis teada, et viimaste nädalate ja kuude jooksul on oluliselt suurenenud erinevad küberründed ja pettused Eesti inimeste suunas. Nüüd jõudis ettevõtte klientideni juba tuttav petuskeem, milles lubatakse võita uusi telefone või kõrvaklappe. Vastutasuks tuleb vastata ainult mõnele küsimusele ja sisestada oma pangaandmed saadetise postikulu tasumiseks.

Elisa uute teenuste valdkonna juht Meelis Seer sõnas, et sarnaseid pettusi on esinenud ka varem ja neid on tehtud väga mitme erineva ettevõtte nime alt.

«Petturid lähevad ajaga aina osavamaks ning nii on ka viimase petuskeemiga, mis on väga selgelt ja usutavalt sõnastatud ning kus kasutatakse osavalt ka ettevõtte värviskeemi. Tasub aga alati meeles pidada, et ei Elisa ega ükski teine ettevõte ei palu auhinna kättesaamiseks oma klientide pangaandmeid ega kiirusta võitjat pealtnäha tavapärastele uuringuküsimustele vastama või mõnele lingile vajutama.»

Elisa loosimängude võitjad tehakse alati teatavaks sotsiaalmeediapostituses ja liitumisega seotud looside puhul võetakse kliendiga personaalselt ühendust. Posti teel auhinna kättesaamiseks ei paluta kunagi võitjal saatmiskulusid tasuda.

Kuidas tunda ära ohtliku sisuga lehed?

  • Lehed ja rakendused, mis pakuvad midagi liiga head, et tõsi olla, on suure tõenäosusega pettused.
  • Pettuste puhul kasutatakse sageli vigast eesti keelt või halva kvaliteediga pilte ja logosid.
  • Pahavara levitavad lehed ei kasuta õiget domeeni või puudub aadressiribal nende ees tähis HTTPS.
  • Pahavara üritatakse tihti levitada kanalite kaudu, mida ettevõtted tavapäraselt reklaamimiseks ei kasuta – näiteks saadetakse kampaaniainfo Messengeris suvalise inimese poolt.
  • Pettuste ja rünnakute puhul palutakse tihti sisestada kohe lehele minnes andmeid või tõmmata alla rakendus, jagamata seejuures pädevaid selgitusi, miks seda on teha vaja.

Allikas: Elisa Eesti

Märksõnad
Tagasi üles