/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/11/14891862t1hde85.jpg)
Autoga jäädakse teele siis, kui see katki läheb, kinni jääb või kütus otsa saab. Täpsema statistika põhjustest pani aga kokku kindlustusfirma ERGO kindlustus, tuues välja viis kõige levinumat põhjust, miks abi vaja läheb.
Viis kõige levinumat põhjust, miks Eesti inimesed autoga tee peale jäävad
Tänavu üheksa kuuga on autoabi tõtanud ERGO kindlustuse klientidele operatiivselt appi kokku 1979 korral. Iga päev on registreeritud keskmiselt 7 juhtumit, kus autoabi tõttab appi teele jäänud autojuhile.
Kindlustusfirma toob välja viis kõige sagemini esinevat probleemi, mille puhul on Eesti erinevates nurkades autoabiteenust vajatud.
1. Tehnilise rikke ilmnemine – 871 juhtumit
Kõige levinumad juhtumid on tehnilised purunemised sõiduki vedrustuses ja generaatoririhma purunemised. Samuti ka väiksemad viperused, mille tagajärjel süttib sõiduki armatuuris hoiatustuli ja sõit peatatakse.
«Tänapäeva autod on täis erinevat elektroonikat ja andureid, mis erinevatel hetkedel võivad vingerpussi mängima hakata,» lisas ERGO sõidukikindlustuse portfelli juht Kaido Naarits. «Järjest populaarsemad on ka elektrilised seisupidurid ja uksed, mis meie kliimas niiskuse ja külmetamise koosmõjul võivad igal ajahetkel töötamast lakata.»
2. Auto ei käivitu – 378 juhtumit
Kõige sagedamini täheldatakse probleeme hübriidautodega, millega liigutakse enamasti just väiksemaid distantse.
«Kui kasutada sõidukit jahedamal ajal lühikesteks sõitudeks, ei jõua sõiduk akut piisavalt laadida, mistõttu aku tühjeneb ja järgmisel sõidul ei pruugi auto käivituda,» selgitas Naarits. Erinevad andurid ja elektroonikaseadmed tarbivad energiat ka sõiduki seismise ajal. «Vanemate autode omanikud on reeglina juba kursis, et auto vanusest tingitult on akut vaja kontrollida ja võimalusel ka pikemaid sõite teha, mistõttu osatakse võimalikku probleemi ka paremini ette näha ja selle vältimiseks teadlikumalt käituda.»
3. Avariisse sattumine – 339 juhtumit
Puksiiri abi vajatakse kõige sagemini teelt välja sõites, vastu äärekivi libisedes ning teise auto või loomaga kokku põrgates. Plekimõlkimiste põhiliseks süüdlaseks on inimeste kiirustamine ja tähelepanematus.
«Sõidetakse harjumuspäraselt ning alati ei osata ilmastikuga ja liikluses toimuvaga arvestada, mistõttu on avariid kerged juhtuma,» lisas Naarits, kelle sõnul on suurimaks tähelepanuröövliks nutitelefonid ja uute sõidukite puutetundlikud ekraanid.
4. Rehvi purunemine – 254 juhtumit
Autojuhid ei oska alati teeseisukorra ning rehvide ja velgede iseärasustega arvestada, mille tulemusel võivad rehvid lõhkeda.
«Uutel autodel on madala profiiliga rehvid tavaline nähtus, mis tagavad küll hea juhitavuse ja pidavuse, kuid seda mugavuse ja vastupidavuse arvelt,» ütles Naarits. «Statistika näitab, et rehvidega tekivad probleemid suvekuudel, mil inimesed sõidavad tihedamini ja läbivad pikemaid vahemaid. Samuti ei ole keegi kaitstud selle eest, et teel olnud nael, kruvi, klaasikild või mõni muu terav asi satub rehvi ja põhjustab selle tühjenemise.»
5. Liiva või lumme kinnijäämine – 101 juhtumit
Sügisperioodil sagenevad juhtumid, kus sõiduk ei saa poriselt teelt või pehme kattega pinnaselt liikuma. «Sellised juhtumid leiavad tavaliselt aset just suvekodudes või metsa sõites, mil sõiduk pargitakse murule või tee äärde. Sügisene niiskus teeb pinnase piisavalt pehmeks, et pahatihti ei saada sealt sõidukiga enam omal jõul liikuma,» sõnas Naarits. Kõige tihedam on autoabi graafik aga talvel, mil ei osata alati arvestata lumekatte paksuse ja teede libedusega.
Lisaks eelpool nimetatud põhjustele on autojuhid korduvalt abi vajanud selleks, et autosse sisse pääseda (tänavu 31 juhtumit) või on masina kütusepaak poole tee peal tühjaks saanud (5 juhtumit).
Ööpäevaringset hädaabi- ja kahjukäsitlusteenust pakkuva OÜ Roheline Laine operatsioonide juhi Toomas Salumaa sõnul on olukord eriti kriitiline, kui abi vajatakse Lääne-Euroopas.
«Pandeemiajärgsel ajal on puksiiride töökoormus kordades tõusnud, kuid töötasu on jäänud samaks, mistõttu on paljud pikaaegsed puksiirid sektorist lahkunud ja alles jäänud puksiirid eelistavad teenindada vaid hästi tasustatud töid,» sõnas Salumaa. «Samuti ei soovi paljud autoesindused välismaiseid sõidukeid teenindada või lükkavad teenindusaja kaugesse tulevikku, mille tagajärjel on vajalik sõiduki teise esindusse või remondikohta viimine.»