Päevatoimetaja:
Kaido Einama
Saada vihje

Jaapani iseautodele tulevad suured silmad, mis jälgivad sind terase pilguga

Copy
teadlaste sõnul peab veel disainiga vaeva nägema, aga ka sellised lihtsad suunatava pilguga silmad aitavad jalakäijatel liiklusõnnetustesse vähem sattuda.
teadlaste sõnul peab veel disainiga vaeva nägema, aga ka sellised lihtsad suunatava pilguga silmad aitavad jalakäijatel liiklusõnnetustesse vähem sattuda. Foto: ekraanipilt / Tokyo ülikool
  • Selgus, et mehed käituvad ohtlikumalt autole ette astudes
  • Suuresilmsus teeb jaapanlaste jaoks robotid sõbralikumaks

Iseautode ehk isejuhtivate autodega on üks suur probleem: jalakäijad ei tea, kas robot on neid märganud või jälgib hoopis teisest suunast tulevaid takistusi. Selleks mõtlesid Jaapani teadlased välja sobiva lahenduse: suured ümmargused silmad, mis pööravad pilgu selles suunas, mis on hetkel masina tähelepanu all.

Suured ümmargused silmad on viimasel sajandil muutunud jaapanlaste iluideaaliks, kuna see väljendab noorust ja süütust. Selliste silmadega on tuntud koomiksitegelased ja tehakse isegi iluoperatsioone, et saada «läänelikum» välimus. Koomiksikunstnik Osamu Tezuka tõi selle trendi Jaapanisse 1930ndatel Disney joonisfilme ja koomikseid nähes ning neist eeskuju võttes. Seega pole midagi imelikku selles, et seal peetakse silmi oluliseks emotsioonide kandjaks ning suuri silmi eriti ilusaks. Seega võiksid ka robotid olla suurte ja ilmekate silmadega, lisaks on see liikluses ohutum.

Tokyo ülikooli teadlased avaldasid äsja uurimistöö, mis leidis vastuseid küsimusele, kas suured ilmekad silmad võiksid vähendada õnnetusi iseautodega. Selleks tegid nad juhita autole lahenduse – pilgu, mille saab suunata sellele, millele masin parasjagu tähelepanu pöörab. Kui kõnnid vasakpoolsel teeserval ja masin sind märkab, pöörab see pilgu sinu poole, kui aga valmistub pöördeks, siis muidugi vaatab just selles suunas, kuhu pöörama hakkab. Paigal seistes võib robot häbelikult enda ette maha põrnitseda, siis on näha, et masin veel niipea sõitma ei hakka.

Auto vaatab sulle otsa ehk silmsidega saab jalakäija aru, et teda on märgatud.
Auto vaatab sulle otsa ehk silmsidega saab jalakäija aru, et teda on märgatud. Foto: Chia-Ming Chang, Koki Toda, Daisuke Sakamoto, Takeo Igarashi / Tokyo ülikool

Tokyo ülikooli pressiteates öeldakse, et selline lahendus võib tõesti vähendada  autonoomsete sõidukite turvalisust ning jalakäijate ohutust. Osalejad mängisid läbi erinevaid olukordi tehisreaalsuses ja pidid otsustama, kas ületada teed liikuva sõiduki eest või mitte. Kui autole lisati ilmekad robotsilmad, mis vaatasid jalakäija poole ehk andsid märku tema kohaloleku avastamisest või suunasid pilgu eemale (ei märganud inimest), siis tegid inimesed turvalisemaid valikuid.

Tokyo ülikooli teadlased tahavad sellega juhtida tähelepanu ka robotite inimlikule välimusele, mis aitaks nendega paremini suhelda. Teadlased said inspiratsiooni Pixari multifilmist «Autod», kus autodel olidki silmad, mis vaatasid erinevatesse suundadesse. Isejuhtivale golfikäru suurusele liikurile paigaldati kaks suurt kaugjuhitavat robotsilma. Teadlased nimetasid selle «jõllitavaks autoks». Taheti katsetada, kas see mõjutab inimeste riskantsemat käitumist ehk antud juhul seda, kas nad ikka ületaksid kiirustades teed läheneva sõiduki eest või mitte.

Tehisreaalsuses tehti katsed sellepärast, et muidu oleksid katsealused sattunud ohtlikku olukorda või isegi auto alla jäänud. Osales 18 meest ja naist vanuses 18–49.

Isejuhtiva auto probleem: kas roolis ajalehte lugev või mobiili vaatav inimene märkab jalakäijat? Kas isejuhtiv auto on juhtimise üle võtnud ja näeb inimest? Kui autol oleks pilk, siis see näitaks, millele hetkel tähelepanu on suunatud.
Isejuhtiva auto probleem: kas roolis ajalehte lugev või mobiili vaatav inimene märkab jalakäijat? Kas isejuhtiv auto on juhtimise üle võtnud ja näeb inimest? Kui autol oleks pilk, siis see näitaks, millele hetkel tähelepanu on suunatud. Foto: Chia-Ming Chang, Koki Toda, Daisuke Sakamoto, Takeo Igarashi / Tokyo ülikool

«Tulemused viitasid selgele erinevusele sugude vahel, mis oli väga ootamatu,» kommenteeris tulemusi teadustöö uurimisrühma liige Chia-Ming Chang. «Kuid ka teised tegurid, nagu vanus ja isiklik taust, võisid mõjutada osalejate reaktsioone. See on meie arvates oluline, kuna näitab, et erinevatel liiklejatel võib olla erinev käitumine ja vajadused, mis nõuavad meie tulevases isejuhtimise seadmetes erinevaid suhtlusviise.»

«Tuleb välja, et mehed teevad palju rohkem ohtlikke otsuseid teed ületada, st valisid üle tee mineku ajal, mil iseauto ei peatunud, kuid neid vigu vähendas robotsilma suunatud pilk. Siiski ei olnud nende jaoks otsuse tegemisel erilist vahet turvalistes olukordades (st tee ületamine siis, kui auto peatus),» selgitas Chang. «Naised tegid aga ebaefektiivsemaid otsuseid ehk otsustasid mitte üle tee minna isegi siis, kui auto kavatses peatuda. Neid olukordi vähendas robotsilma suunatud pilk. Ebaturvalistes olukordades nende jaoks aga käitumises suurt vahet polnud.»

Paremal on auto tähelepanu suunatud tee ääres seisvale inimesele. Jalakäijale on kohe selge, millega robot tegeleb.
Paremal on auto tähelepanu suunatud tee ääres seisvale inimesele. Jalakäijale on kohe selge, millega robot tegeleb. Foto: Chia-Ming Chang, Koki Toda, Daisuke Sakamoto, Takeo Igarashi / Tokyo ülikool

Lõppkokkuvõttes näitas katse, et silmade kasutamise tulemuseks oli sujuvam või ohutum teeületus kõigi jaoks. Mehed tegid vähem riskantsemaid otsuseid ja naised ei jäänud asjatult ootama isegi siis, kui iseauto peatus.

Uuriti ka seda, kas silmadega varustatud robotautod on nunnumad kui tavalised liikurid.

Mõned katses osalejatest arvasid, et need olid armsad, samas kui teised pidasid pööritavaid silmi jubedateks või hirmutavateks. Paljude meessoost osalejate jaoks tundus olukord ohtlikum, kui roboti pilk oli mujale suunatud. Naissoost osalejad tundsid end turvalisemalt, kui neile otsa vaadati.

«Keskendusime seekord pigem silmade liikumisele, kuid ei pööranud selles konkreetses uuringus liiga palju tähelepanu nende välimusele. Ehitasime just kõige lihtsama lahenduse, et kulusid vähendada,» selgitas projektis osalenud teadlane Takeo Igarashi. «Tulevikus oleks siiski parem lasta professionaalsel tootedisaineril leida parim disain, kuid ilmselt oleks raske kõigi maitset arvestada. Mulle isiklikult meeldib see praegune lahendus, see on omamoodi armas.»

«Käsitsijuhtimiselt automaatjuhtimisele üleminek on tohutu muutus liikluses. Kui silmad võivad tõepoolest turvalisusele kaasa aidata ja liiklusõnnetusi vähendada, peaksime tõsiselt kaaluma nende lisamist autodele,» ütles Igarashi. «Tulevikus võiksime välja arendada isejuhtiva tehisintellektiga ühendatud robotsilmade liigutamise, mis sobiks erinevates olukordades. See lihtsustab isejuhtivate autode ja jalakäijate vahelist suhtlemist, mis lõpuks päästab inimeste elusid.»

Vaata videost, kuidas põrnitsev auto tänaval välja näeb:

Tagasi üles