Selliseid seadmeid on varemgi tehtud, kuid pigem on olnud tegemist «rumala» sihtmärgile suunatud paadiga, mis täis lõhkeineid ja sõidab kohale nägemisulatuses oleva sihtmärgini. Juba teise maailmasõja ajal kasutasid neid itaallased ja hiljem Iisrael näiteks Egiptuse lipulaeva Emil Farouk uputamiseks 1948. aastal.
29. oktoobril avaldatud videost, mis on võetud sarnase mehitamata paadi pardalt, on näha lähenemist Sevastopoli sõjalaevadele ja kopteri Mi-8 tule alla sattumist:
Sadam on Ukraina kontrollitavast rannikust ligi 280 kilomeetri kaugusel. Venemaa väidab, et droon kasutas Krimmi jõudmiseks viljalaevade teekonda ja pööras sellelt sobival hetkel ära Sevastopoli poole.
Droonivideos, mille Ukraina avaldas, on üsna selgelt näha Vene fregati Admiral Makarov kujutis, kuid kas mehitamata paat sellele ka pihta sai, seda videost otseselt ei selgu. Klipp lõpeb ära küll üsna laeva parda ääres mootoriruumi lähedal, mis tähendab, et tabamus pidanuks olema üsna tõenäoline.
Vabatahtlikud asukohamäärajad grupist Geoconfirmed selgitasid välja, et plahvatused Sevastopolis võisidki toimuda kolmel laeval.
Üks tabamuse saanud laevadest võis olla just fregatt Admiral Makarov, millelt lasi Venemaa varem Ukraina territooriumile korduvalt tiibrakette Kalibr ja hävitas tsiviiltaristut. Teine, mille kergeid vigastusi kinnitas ka Vene pool, oli miinitraaler Ivan Golubets. Üks paat olevat plahvatanud ka sadamat kaitsvas turvavõrgus.
Lisaks veepealsetele droonidele toimus samal ajal droonirünnak õhust, mis oli esimene selline kombineeritud mehitamata masinate rünnak.