T, 31.01.2023

Mida kujutab endast Ukraina mehitamata paat, mis olevat Sevastopolit rünnanud?

tehnika.postimees.ee
Mida kujutab endast Ukraina mehitamata paat, mis olevat Sevastopolit rünnanud?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sotsiaalmeedias septembris levinud piltidelt nähtav paat võis olla samasugune, millega 29. oktoobril Sevastopoli sadamat rünnati.
Sotsiaalmeedias septembris levinud piltidelt nähtav paat võis olla samasugune, millega 29. oktoobril Sevastopoli sadamat rünnati. Foto: Venemaa kaitseministeerium / Twitter

Twitteris levinud pildid Sevastopoli lähedal rannikule jõudnud kummalisest mehitamata paadist on pannud blogid ja sotsiaalmeedia nüüd uuesti kihama: tegemist on uutmoodi relvaga Ukraina sõjas, mida on küll varemgi kasutatud, kuid sellisel moodsal kujul ja koos lendavate droonidega varem mitte. Millega täpsemalt tegu, seda pole ukrainlased avaldanud, kuid sõjanduseksperdid on välja pakkunud oma versioone.

Allveelaevade ekspert H. I. Stutton kirjutas septembri lõpus väljaandes Naval News uuest Ukraina päritolu mehitamata paadist, mis võib pikki vahemaid läbides jõuda sihtmärgini vaenlase radareid eksitades ja kaitsest kaugjuhitavana mööda põigeldes.

21. septembril postitatigi sotsiaalmeediasse pilte Sevastopoli lähedalt rannikult leitud tervest droonpaadist, millel peal väike mast kaameraga, sees ilmselt lõhkelaeng ning jõuallikaks väga kiire veejugadega töötav mootor.

Veesõiduk on must ja näib piltide järgi olevat improviseeritud toodang, mis kohandatud vastavalt vajadusele. See on varustatud panoraamkaamera (mõnedel hinnangutel 360 kraadi kaamera), infrapunakaamera, laserkaugusmõõturi ja kahe vööris asuva metallist eendiga, mis võivad olla lõhkekeha detonaatorid, kui paat puutub kokku laevakerega. Ahtris on näha lame taevasse suunatud paneel, mis näeb välja vägagi Starlinki kosmoseinterneti antenni moodi ning ilmselt selle kaudu peetaksegi kaugjuhitava kajaki mõõtu paadiga sidet.

H. I. Stutton on Twitteris avaldanud tõestuse, et Ukraina droonivideotes Sevastopoli ründamisest on näha üsna täpselt samasugune alus:

Selliseid seadmeid on varemgi tehtud, kuid pigem on olnud tegemist «rumala» sihtmärgile suunatud paadiga, mis täis lõhkeineid ja sõidab kohale nägemisulatuses oleva sihtmärgini. Juba teise maailmasõja ajal kasutasid neid itaallased ja hiljem Iisrael näiteks Egiptuse lipulaeva Emil Farouk uputamiseks 1948. aastal.

29. oktoobril avaldatud videost, mis on võetud sarnase mehitamata paadi pardalt, on näha lähenemist Sevastopoli sõjalaevadele ja kopteri Mi-8 tule alla sattumist:

Sadam on Ukraina kontrollitavast rannikust ligi 280 kilomeetri kaugusel. Venemaa väidab, et droon kasutas Krimmi jõudmiseks viljalaevade teekonda ja pööras sellelt sobival hetkel ära Sevastopoli poole.

Droonivideos, mille Ukraina avaldas, on üsna selgelt näha Vene fregati Admiral Makarov kujutis, kuid kas mehitamata paat sellele ka pihta sai, seda videost otseselt ei selgu. Klipp lõpeb ära küll üsna laeva parda ääres mootoriruumi lähedal, mis tähendab, et tabamus pidanuks olema üsna tõenäoline.

Vabatahtlikud asukohamäärajad grupist Geoconfirmed selgitasid välja, et plahvatused Sevastopolis võisidki toimuda kolmel laeval. 

Üks tabamuse saanud laevadest võis olla just fregatt Admiral Makarov, millelt lasi Venemaa varem Ukraina territooriumile korduvalt tiibrakette Kalibr ja hävitas tsiviiltaristut. Teine, mille kergeid vigastusi kinnitas ka Vene pool, oli miinitraaler Ivan Golubets. Üks paat olevat plahvatanud ka sadamat kaitsvas turvavõrgus.

Lisaks veepealsetele droonidele toimus samal ajal droonirünnak õhust, mis oli esimene selline kombineeritud mehitamata masinate rünnak.

Märksõnad
Tagasi üles