E, 5.12.2022

Bideni nõunik: eesti keele säilimiseks on vaja tehisintellekti

BNS
Bideni nõunik: eesti keele säilimiseks on vaja tehisintellekti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Robotitel tuleb eesti keel selgeks õppida. Pilt on illustreeriv.
Robotitel tuleb eesti keel selgeks õppida. Pilt on illustreeriv. Foto: Marko Saarm

Eesti Keele Instituudi VI rahvusvahelisel keeletehnoloogia konverentsil osalenud ekspertide hinnangul on uued läbimurded tehisintellekti vallas tekitanud maailmas enneolematu konkurentsi nii sõjanduses, majanduses kui keelte vahel ja väikekeelte ainus võimalus püsimajäämiseks on uue tehnoloogia kiire kasutuselevõtt.

USA presidenti nõustava tehisintellektinõukogu liige ja OECD tehisintellekti töörühma asejuht Keith Strier rõhutas oma ettekandes, et alates 2016. aastast on tehisintellekti valdkonnas toimunud põhimõtteline muutus ning arengute kiirus on murranguliselt kasvanud. «Praegu saab nädalatega õpetada masinatele seda, milleks varem oleks kulunud tuhat aastat. Tehisintellektist on saanud riikide poliitika kujundamisel kohustuslik teema,» rääkis Strier.

Eksperdi sõnul teeb tehisintellekt peagi võimalikuks ka arvuti poolt loomuliku inimkõne mõistmise. «Küsimus pole ainult kõne äratundmises, vaid selles, et arvutiga saab pidada loomulikku vestlust. Uuemad tehisintellekti keelemudelid demonstreerivad omadusi, mida ei saa matemaatiliselt kirjeldada, vaid mis sarnanevad juba inimese intuitsioonile,» selgitas Strier.

USA presidendi nõuandja sõnul ähvardab oht, et tehisintellekti kasutavad riigid liiguvad teistest kiiresti ette nii tööstuses, meditsiinis kui oma keele kaitsmisel. Strieri hinnangul on murettekitav, et kuigi maailmas on umbes 7000 keelt, siis enamik uusi tehnoloogiarakendusi on saadaval ainult neljas-viies keeles. «Ilma tehisintellekti kasutamata vajub valdav enamik maailma keeltest unustusse. Tehisintellekt on ainus viis nende säilitamiseks,» ütles ekspert ja lisas, et uus tehnoloogia on juba loonud uusi võimalusi ka väiksematele keeltele, näiteks oluliselt tõstnud masintõlke kvaliteeti.

Tartu Ülikooli professor ja NATO küberkaitsekeskuse juht Mart Noorma tõi välja, et keeletehnoloogia on muutunud kriitiliselt tähtsaks ka riigikaitses. «Inimene peab saama anda suulise kõne ja käemärkidega käske ka robotist lahingpaarilisele. Sealjuures tuleb robotitele eesti keele õpetamisel arvestada, et see, mida seersant reaalselt lahinguväljal karjub, pole enamasti sama, mis kirjas sõjaväe käsiraamatus,» selgitas Noorma.

Noorma rõhutas vajadust võtta uued tehnoloogiad eesti keele toetamiseks kiiresti kasutusse. «Kui me peame hakkama robotitega tulevikus rääkima inglise keeles, siis on eesti keel kadunud ja lõplikult,» ütles Tartu Ülikooli professor.

Märksõnad
Tagasi üles