R, 27.01.2023

Uuringu järgi on iga viies auto Eestis krutitud läbisõidunäiduga

tehnika.postimees.ee
Uuringu järgi on iga viies auto Eestis krutitud läbisõidunäiduga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Foto: Malte Luk / Pexels

Kasutatud autode turu juures vaevavad samad probleemid kõiki Euroopa riike. Olgu selleks siis läbisõidupettused, peidetud vigastused või liiga vanast autopargist tekkiv oht tehingul petta saada – kasutatud autode turu läbipaistvus pole alati hea. Euroopa piirkondades on olukord erinev ja Eesti torkab statistikas silma mõnede halbade näitajatega.

Autode ajaloo aruannete platvorm carVertical viis läbi uuringu, et tuua välja riigid, kus kasutatud autode ost on seotud kõige suuremate riskidega.

Eesti kasutatud autode turg on Euroopa üks vähem läbipaistvamaid

Peaaegu iga viies Eestis ringi sõitev auto on muudetud läbisõidunäiduga. See viitab, et võimalike pettuste tase on üks Euroopa kõrgemaid. Ainult Rumeenias ja Lätis on tagasi keritud läbisõiduga autode protsent veelgi kõrgem.

Peamiseks põhjuseks, et Eestis on nii paljudel autodel muudetud näiduga odomeeter, on kõrge impordimäär – 76,1% kasutatud autodest tuuakse sisse välismaalt. Just sel ajal, kui sõiduk ületab riigipiiri, toimubki tavaliselt pettus ja läbisõitu keritakse märkimisväärses ulatuses tagasi.

Eestis on keskmiselt tagasi keritud kilomeetrite arv 46 446.

Foto: carVertical

Eesti autopark üldiselt on üks Euroopa vanemaid. carVerticalis kontrollitud auto keskmine vanus on 10,4 aastat, mis asetub riikide edetabelis tagantpoolt 4. kohale vastavalt Turu Läbipaistvuse indeksile.

Lääne-Euroopa riikide turud on läbipaistvamad

Uuringu kohaselt on kasutatud sõidukite turg Lääne-Euroopas läbipaistvam kui Ida-Euroopas. Samuti ei tohiks olla üllatav, et enamik sõidukeid imporditakse itta sellistest riikidest nagu Saksamaa, Prantsusmaa või Itaalia.

Ühendkuningriik on Turu Läbipaistvuse indeksis 23 uuritud riigi seas kõige läbipaistvama turuga. See ei tähenda siiski, et Briti kasutatud sõidukite turg oleks täielikult probleemidest vaba. Kõigist Ühendkuningriigis asuvatest ja kontrollitud autodest oli 14,5% muudetud läbisõidunäiduga ning 21% olid mingil ajahetkel viga saanud, mis viitab sellele, et ostjad ei tohiks ka seal müüjaid pimesi usaldada. Samas on aga Ühendkuningriigis kõige madalam imporditud autode osakaal – ainult 10,7%.

Saksamaa on odomeetripettuste osas teisel kohal - 12,6% ja 21,3% sõidukitest olid kahjustustega. Kuigi Saksamaa on Euroopa suurim autotootja, olid 26,8% riigi kasutatud sõidukitest imporditud välismaalt.

Itaalias on viga saanud autode osakaal indeksis kõige madalam – vaid 16,6%. Ka tagasikeritud odomeetriga autode osakaal on suhteliselt väike - 11% ja ainult 32,1% sõidukitest on imporditud.

«Kõik need riigid on autotööstuses olulised tegijad. Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa toodavad palju sõidukeid ja toidavad ekspordi kaudu ka ülejäänud piirkonda kasutatud autodega,» ütles carVerticali kommunikatsioonijuht Matas Buzelis.

Odomeetripettuste eest määratud trahvid on Prantsusmaal kuni 10 korda suuremad kui mõnes teises Euroopa idapoolsemas riigis, mille tulemusel on sellega vahele jäänud autode hulk väike - 9,6%. Siiski on 28,5% riigi teedel liikuvatest autodest vigastatud, mis on märkimisväärne. Prantsusmaa impordib 54% oma kasutatud sõidukitest, mis on kõrgeim näitaja tabeli esiotsas olevate riikide seas.

Kesk-Euroopas on läbipaistvus keskmine

Kesk-Euroopa riigid, nagu näiteks Horvaatia, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia on Turu Läbipaistvuse indeksis keskmistel kohtadel. Nendes riikides on import laialt levinud ja ringi sõidab ka suhteliselt suur hulk kahjustatud sõidukeid.

Umbes pooled Tšehhi kasutatud autodest imporditakse välismaalt. 51,6% autodest on kahjustustega ja 11,4% on tagasi keritud odomeetrinäiduga.

Naaberriigis Slovakkias on imporditud autosid aga veelgi rohkem - 58,5%. 57,7% sõidukitest on kahjustatud ja üks üheksast vurab ringi muudetud läbisõidunäiduga.

Ka Ungaris on olukord kasutatud autode turul sarnane: 52,6% autodest on imporditud, 55% - vigastustega ja 12,7% - tagasi keritud odomeetriga. Kuigi Horvaatias on läbisõidu näitajate muutmise osakaal üks madalamaid (10,3%), siis on seal märkimisväärselt palju imporditud autosid (69,3%) ja 56,4% sõidukitest on vigastusega.

Ida-Euroopas on turu läbipaistvusega kõige suuremad probleemid

Lätis, Leedus, Ukrainas või Rumeenias on kasutatud auto ostmine riskantne ettevõtmine, sest paljudel sõidukitel on varjatud kahjustused, tagasi keritud läbisõidunäidud ja palju muud probleemset. Pettused on tavalised ja paljud ostjad on juba nende ohvriks langenud.

Kõige hämaram autoturg on Lätis, kus 23,6% kõikidest carVerticali poolt kontrollitud sõidukitest on muudetud läbisõidunäiduga. Teistes Ida-Euroopa riikides on olukord sarnane: Rumeenias on 19,6% tagasikeritud odomeetriga autosid, Ukrainas 15,6% ja Leedus 18,1%.

Ukraina on autode impordi meister - üle 80% riigi sõidukitest saabub välismaalt. Läti (75,5%), Rumeenia (67,2%) ja Leedu (75,3%) ei jää samuti väga kaugele maha.

Foto: Media Studio Hong Kong / Pexels

Paljud Lääne-Euroopast saabuvad sõidukid on vigastustega või lausa avariilised, siis neid mingil määral parandatakse ja müüakse maha «peaaegu uutena». Seetõttu on Ida-Euroopas vigastustega autode osakaal väga suur. Leedus on 59% sõidukitest kahjustatud, Lätis 57,5%, Rumeenias 57% ja Ukrainas 46,7%.

«Kasutatud autode impordi märkimisväärselt suurem osakaal on üks peamisi põhjusi, miks Ida-Euroopa riigid on palju rohkem pettustest mõjutatud. Import tõstab otseselt autode läbisõidunäidu rikkumise määra - selliste kuritegude avastamine nõuab palju vaeva, eriti kui tegemist on piiriüleste tehingutega,» selgitab Buzelis.

Kuidas uuring läbi viidi?

See uuring tugineb tegelike autoaruannete andmetele, mille meie kliendid ostsid 12 kuu jooksul. See on loonud Euroopa kasutatud sõidukite turust tervikliku pildi, mis võimaldab ekspertidel võrrelda olukorda eri riikides.

Selleks, et võrdlus toimiks, on carVertical võtnud kasutusele oma Turu Läbipaistvuse indeksi, mis põhineb 6 teguril:

  • muudetud läbisõidunäiduga autode osakaal;
  • keskmine tagasi keritud kilomeetrite arv odomeetril;
  • vigastatud sõidukite protsent;
  • vigastuse keskmine remondimaksumus:
  • imporditud kasutatud autode osakaal;
  • kontrollitud autode keskmine vanus.

Et kõik need tegurid ei ole turu läbipaistvuse seisukohalt võrdselt olulised, on neil ka indeksis erinev osakaal. Näiteks mõjutab keskmine läbisõidunäidu tagasikerimise väärtus tulemust rohkem kui kontrollitud sõidukite keskmine vanus.

«Kuna me oleme töödelnud niivõrd paljude autode ajaloopõhiseid kontrolle, saame leida mustreid erinevatel turgudel ja jälgida nende arengut ajas,» selgitab Buzelis.

Turu Läbipaistvuse indeksi täieliku aruande leiab siit.

Märksõnad
Tagasi üles