:format(webp)/nginx/o/2022/12/15/15025305t1hd3f7.jpg)
See aasta on olnud Eesti kaitsetööstusettevõtetele hoogne ja väljakutsuv – nõudlus kasvab, innovaatilised tooted, millest aastaid on räägitud, jõuavad praktilisse kasutusse ning tugevnenud rahvusvaheline koostöö annab lootust suuremateks rahvusvahelisteks investeeringuteks, mille abil isegi suurriikidega konkureerida.
Eesti kaitsetööstusettevõtete juhid Kuldar Väärsi Milrem Roboticsist, Ingvar Pärnamäe Vegvisirist ning Marko Kaseleht SensusQ-st arutlevad, millises seisus on praegu kaitsetööstus ning mida on vaja järgmiseks arenguhüppeks.
Üldine majandus- ja investeerimiskeskkond on löönud sel aastal võbelema – milliseks hindate Eesti kaitsetööstussektori positsiooni maailmas?
Kuldar Väärsi: Praeguses majanduskeskkonnas tuleb silmas pidada, et kaitsetööstuse valdkond liigub veel kindlasti järgmised 3–5 aastat kasvu suunas, sest riigid hoiavad oma kaitsekulutused kõrged nii Euroopas kui kaugemal. Seega ei mõjuta üldine majanduskeskkonna halvenemine nii otseselt kaitsetööstuse valdkonda.
Eesti kaitsetööstusettevõtted on end eksportturgudel tõestanud tarkade lahenduste valdkonnas – mehitamata süsteemid ja robootika, uudsed olukorrateadlikkuse lahendused, droonid ja droonitõrje, ent ka meditsiiniseadmed. Meie ettevõtted on hinnatud partnerid kiirete ja nutikate lahenduste väljatöötamisel. Sageli on seni tegemist pigem väiksemamahuliste tellimuste ja lepingutega. Aga kuskilt tuleb alustada, et läbi lüüa ja selleks meil potentsiaali maailmas on.
Marko Kaseleht: Eesti on maailmas tuntud eelkõige digiteenuste ja digitaliseerimisoskuste poolest ning oodatakse, et me rakendaks neid teadmisi ka kaitsevaldkonnas. Võrreldes riistvaraga on kaitsesektori tarkvaraline pool tihti mitu generatsiooni maas. Ei ole ebatavaline, et tipptehnika kasutab siiani flopidiske ning kriitiline info asub Microsoft Wordi dokumendis.
Ukraina relvajõud on väga kiiresti oma teabekogumist ja analüüsi digitaliseerinud ning toonud selle välja ühe võtmetegurina lahinguväljal edu saavutamiseks. Neid arenguid jälgivad ka kõik teised riigid ning meie roll on olla teerajaja nende süsteemide ja protsesside moderniseerimises ja liitlastele lahenduste pakkumises.
Ingvar Pärnamäe: Eesti majandus- ja tehnoloogiakeskkond on väga hea uute innovaatiliste ideede turule toomiseks. Me ei saa kunagi suureks kvantiteediga, sest 150 riiki on maailmas meist suurema rahvaarvuga, küll aga on meil võimalus läbi lüüa kvaliteediga ja lahendustega, mis muudavad elu maailmas paremaks.
Potentsiaali maailmas läbilöömiseks on, kuid mida on siiski veel vaja, et see ka päriselt realiseeruks?
/nginx/o/2022/12/15/15025310t1hb177.jpg)
Väärsi: Kuna Eesti kaitsetööstusettevõtteid hinnatakse maailmas just tarkade lahenduste kaudu, siis on nüüd murdeline koht, kus tuleb osata oma potentsiaali ka maailmas tugevamalt rakendada. Selleks on vajalik jõulisem raha kaasamine.
Kaitsetööstuse kasvu jätkumiseks ning kiirendamiseks on Eesti ettevõtetel kindlasti vaja päris palju investeerida, ja seda mitte pelgalt toodete arendusse, vaid ka näiteks tugeva müügivõrgu rajamisse ning ettevõtte enda arendamisse. Peame suutma kasvatada meie nutikaid ettevõtteid piisavalt suureks, et olla konkurentsivõimelised ka suurtel hangetel. See võimaldab kasvatada kogu kaitsetööstuse sektorit ja ökosüsteemi Eestis ning seeläbi olla ka tugevamaks partneriks meie kaitsevõime suurendamisel, aga loomulikult ka majanduse kasvatamisel.
Tuleb teha tarku valikuid, et tuua Eestisse investeeringuid ka kaugemalt. Kaitsetööstuse valdkond on väga aeglane võrreldes paljude teiste sektoritega ning investeeringu tasuvust saab oodata 7–8-aasta pärast. See kindlasti seab piiranguid investorite huvile. Väljastpoolt Eestit investorite kaasamisega on ettevõtetel võimalik saada vahendeid edasiseks arenguks aga ka rahvusvahelist, kaitsespetsiifilist oskusteavet ning tuge, mis aitab kasvu kiirendada.
Pärnamäe: Investorite huvi on loomulikult suurendanud Venemaa-Ukraina sõjaolukord – otsitakse võimalusi investeerida kontra-tsüklilisse sektorisse olukorras, kus mujal majanduses on keerulised ajad. Samas näiteks enamik VC fondidest soovivad näha kahte asja – valmis toodet ja maksvaid kliente, kuid kaitsetööstusvaldkonnas on mõlemani jõudmine ressursikulukas nii ajaliselt kui rahaliselt. Kaitsetööstuses võib eksporditurgudele jõudmisel olla piduriks ka kodumaise referentsi vähesus – Eesti riigi valmidus ja võimekus osta omaenda ettevõtetelt on madal. Peame meeles pidama, et maailma kaitsetööstuses üldiselt on oma riigi tööstushuvide poliitiline kaitsmine reegel, mitte erand ning seetõttu võivad Eesti ettevõtted sattuda halvemasse konkurentsiolukorda.
Meie senised investorid on valdavalt tehnoloogiahuvilised investorid, kes huvituvad lahendustest, mida ei ole veel maailmas kasutuses.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
SensusQ participated in the Orkaan military exercise, which involved over 2000 participants this year. SensusQ platform and mobile app were used to improve intelligence gathering and accelerate the decision-making cycle during the exercise. pic.twitter.com/hkxVXxHNPZ
— SensusQ (@SensusQ) December 5, 2022Kaseleht: Toetusfondid on andnud olulise panuse tootearendusel, kuid globaalse kasvuettevõtte ehitamisel ja toote skaleerimisel on riskikapital vajalik. Alates veebruarist oleme näinud, et kaitsevaldkonna vastu tunnevad huvi ka need fondid ja investorid, kelle portfoolios kaitsesektor enne ei olnud. Ka SensusQ on sel aastal investeeringuid kaasanud ning teeb seda vajaduspõhiselt ka järgnevatel aastatel. Kaitsevaldkonnas on müügitsüklid traditsiooniliselt üpris pikad, kuid praeguses julgeolukuolukorras on näha märke tavapärasest kiiremast tegutsemisest.
Järgmise kolme aasta jooksul suurenevad ainuüksi Euroopa Liidu riikide kaitsekulutused 70 miljardi euro võrra. SensusQ paneb seega rõhku nii partneritega referentside loomisele kui ka müügivõrgu laiendamisele, et olla muutunud turuolukorras võimalikult heas positsioonis.
Mis on teie arvates need põhjused, miks investorid peaksid raha suunama just Eesti kaitsetööstusettevõtete arengusse?
Pärnamäe: Vegvisir arendab kaitse- ja lahingusõidukitele segareaalsuse olukorrateadlikkuse süsteemi (MRSAS), mis on kogu maailmas uudne lahendus. Oleme jõudnud juba prototüüpimise lõppfaasi ning toimunud on ka Vegvisiri esmased katsetused koostöös Eesti Kaitseväega XA-188 6x6 soomustransportööri ja CV-9035 jalaväe lahingmasina peale paigaldatuna.
Vegvisir annab soomukis olevatele inimestele parema ülevaate lähiümbrusest ja ka eemal asuvatest aladest ning lisaks ühendab läbi virtuaalreaalsuse muude digitaalsete lahinguväljasüsteemidega, mis muudab täielikult seda, kuidas lahingus infot visualiseeritakse, tarbitakse ning edastatakse. Kokkuvõttes saab nii kriitilistes olukordades kiiremini orienteeruda ja otsustada, mis suurendab meeskonna ellujäämisvõimet ning vaenlasest üleolekut.
Eelduslikult valmib juba maailmas oodatud tehnoloogiline toode 2023. aasta suveks ning seejärel on eesmärk töötada välja integratsioonilahendused kolmandate osapooltega – nt erinevate lahingusüsteemide ja sensoritega.
Väärsi: Milrem on arenenud Euroopa juhtivaks kaitsevaldkonna robootikasüsteemide arendajaks ja pakkujaks. Meie tooted on müüdud tänaseks 16 riiki maailmas, millega oleme oma ka suurtest konkurentidest oluliselt eespool.
2022. aasta kõige olulisem saavutus meie jaoks on kindlasti lepingu sõlmimine 14 THeMis UGV tarnimiseks Ukrainasse. Need on esimesed maismaa robootikasüsteemid, mis Ukrainas lahinguväljale jõuavad ja aitavad päästa Ukraina võitlejate elusid.
Arenduste osas oleme ette valmistanud oma põhitoote THeMIS järgmise põlvkonna arendust ning autonoomse navigatsioonisüsteemi MIFIK uut versiooni, mis tugineb peamiselt passiivsetele sensoritele.
Lisaks sellele oleme aktiivselt täitmas Itaalia armee robootikahanget, kus toetame Itaalia armeed selge nägemuse väljatöötamisel, kuidas RAS tehnoloogia, süsteemid ja arhitektuurid võivad tekitada operatiivseid eeliseid ja toetada linnakeskkonnas tegutsevaid üksusi.
Loodud lahendused on jõudnud praktilisse kasutusse – edasiseks arenguks ja kasvuks on vajalikud aga juba suuremad investeeringud.
/nginx/o/2022/12/15/15025317t1h50bc.jpg)
Kaseleht: Ka SensusQ toode on sel aastal jõudnud aktiivselt kasutusse ja tõestanud, et Eestis loodud teabetarkvara on vajalik ja väärtuslik. Ukraina sõda ja sealt õpitu on olnud äratuskellaks, mis on paljudele selgeks teinud infomürast konkreetsete teadmiste saamise vajaduse.
Eesti ettevõtete eelis on alati olnud paindlikus ja uute lahenduste kiire kasutuselevõtt. Just selliseid lahendusi otsivad praegu pea kõik relvajõud ning investorkapital on see raketikütus, mille abil saavad meie kaitsetööstusettevõtted haarata võimalikult suure tüki uue generatsiooni sõjavägede loomise turust.
Mainisite kõik ühel või teisel moel, et Venemaa-Ukraina sõda on olnud äratuskellaks. Kuidas on aktiivne sõjategevus mõjutanud teie tulevikuplaane?
Kaseleht: Kui seni oli SensusQ fookuses olnud tootearendus, siis edaspidi on plaanis ettevõtet globaalselt skaleerida. Sõja tõttu ostavad riigid kiirendatud tempos droone ja muud sõjatehnikat, kuid reaalsuses suurendab see jälle sissetulevate andmete kogust, mida on vaja koguda ja analüüsida.
Meie lahendus on tarkvarapõhine ning seega saame selle skaalakasvuga kaasas käia ning luua keskse süsteemi, kuhu kõik need uued tehnoloogiad integreerida.
/nginx/o/2022/12/15/15025319t1h960b.jpg)
Pärnamäe: Meie eesmärk on prototüüpimise lõppfaasist jõuda valmis tooteni ja töötada välja lahendused integratsioonideks näiteks digitaalsete lahingusüsteemide ja sensoritega. Huvi ja vajadus meie toote järgi on juba praegu nii Eestis kui rahvusvaheliselt olemas. Nõudluse kasvuga paralleelselt soovime tugevdada ja kasvatada ka oma meeskonda, et ettevõttes oleks esindatud kõik põhikompetentsid äriarendusest inseneeriani.
Väärsi: Järgnevatel aastatel peame olema valmis suurte hangete täitmiseks, sest mitmed senised kliendid on robootikaprogrammides jõudnud järgmisele arengutasemele ja plaanivad soetada maismaarobootika süsteemi juba suuremas koguses. Sõda Ukrainas on selgelt näidanud mehitamata süsteemide ja robootika olulisust nii õhus kui ka maal.
Selle jaoks oleme ette valmistamas ka uut põlvkonda oma toodetest ning investeerime lähiaastatel märkimisväärselt nende arendusse. Keskne roll on just autonoomse navigatsiooni võimekuse arendamine, mis maastiku keskkonnas on oluline väljakutse. Suurendame oma inseneride meeskonda järgmise 3–4 aasta jooksul ligi kaks korda. Värbame nii Eestis kui ka mujal.
Milremi eesmärk on hoida Euroopa liidri positsiooni maismaarobootika valdkonnas ning suurendada oluliselt oma kohalolu muudel turgudel väljaspool Euroopat just siis, kui hangete mahud hakkavad oluliselt kasvama.