Eesti toetab Euroopa Liidu (EL) keskkonnanõukogul patareide ja akude määruse lõpliku kokkuleppe kinnitamist, millega on plaanis tõsta kaasaskantavate patareide ja akude jäätmete kogumise eesmärki 63 protsendini 2027. aastaks ja 73 protsendini mitte varem kui 2030. aastaks.
Eesti toetab EL-i plaani tõhustada akude ja patareide ringlust
Hetkel kehtiv EL-i iga-aastase kogumise miinimumeesmärk on 45 protsenti. Eesti patarei- ja akujäätmete kogumismäär 2019. aastal oli 29 protsenti ja 2020. aastal 39 protsenti, EL-i keskmine kogumismäär oli 2019. aastal 51,3 protsenti.
Eesti toetab 20. detsembril toimuval keskkonnanõukogul ka eelnõu eesmärki kehtestada kergtranspordivahendite akudele kogumise sihtarvud, mis on 51 protsenti 2028. aastal ning maksimaalselt 61 protsenti 2031. aastal, selgub keskkonnaministeeriumi otsusest. Kergtranspordivahendite akud on näiteks elektrijalgrataste ja elektritõukerataste akud, mida müüakse tarbijatele kasutamiseks ning mida renditakse rendimudeli abil välja.
Akude ja patareide määruse ettepanek on esimene uue EL-i ringmajanduse tegevuskava algatus, mille eesmärk on tagada EL-is akudele ja patareidele ühtsed nõuded, et toetada laiemat akude kasutuselevõttu nii transpordis kui ka energia salvestuses, samas tagades patareide ja akude jätkusuutliku väärtusahela. Määrus asendab praeguse antud valdkonna direktiivi. Triloog Euroopa Parlamendiga õigusakti kokkuleppe saavutamiseks toimus möödunud nädalal.
Teatavad patareides ja akudes sisalduvad ained, nagu koobalt, plii, liitium või nikkel, saadakse piiratud allikatest, mis ei ole liidus kergesti kättesaadavad ning komisjon peab mõnda neist kriitilise tähtsusega tooraineks. Väärtuslike materjalide ringlussevõtu kõrge taseme saavutamiseks on vaja maksimeerida patareijäätmete liigiti kogumist.
Prognooside kohaselt on akude nõudlus 2030. aastaks kasvanud 14 korda võrreldes 2018. aastaga ning 2040. aastaks kasvab hinnanguliselt ringlussevõttu vajavate akude ja patareide jäätmete hulk ligi 700 korda. Vaja on tulla toime majandussektorite vaheliste muutustega, mille käigus võib mootorsõidukite akude hulk väheneda ning elektrisõidukiakude hulk kasvab.
Keskkonnaministeerium tellib 2023. aastal uuringu, mille raames määratakse kindlaks segaolmejäätmete hulgas sisalduvate kantavate patareide ja akude kogus. Uuringu tulemusel selgub, kas praegune kogumisvõrgustik ja teavituskampaaniad on tõhusad.