Nagu ulmefilmis: hiireliigutused paljastavad petturi juba enne kuriteo toimumist

Selgus, et petturite hiir liigub aeglasemalt, kuna pahad mõtted koormavad aju rohkem. Foto: Jair Frank / Pixabay

Kölni ülikooli teadlaste juhtimisel leiti viis, kuidas arvutihiire liigutuste järgi on võimalik paljastada petturid. Uurimistöö tulemusi saab kasutada näiteks erinevatel veebilehtedel, kus pole pahategijate avastamiseks muid andmeid kui nende hiireliigutused.

Tegemist on justkui filmi «Minority Report» taaselustamisega päriselus, sest hiireliigutuste järgi võib ette ennustada ka alles planeeritavat toimumata kuritegu. 

Internetipettureid on võimalik tarkvara abil tuvastada isegi pelgalt pettuse katse ajal. Uuringu, millega vastav tarkvaralahendus tehti, viis läbi rahvusvaheline uurimisrühm, mida juhtis Kölni ülikooli infosüsteemide instituudi (CIIS) professor doktor Markus Weinmann.

Teadlased näitasid, et petjate hiireliigutused olid keskmisest pikemad ning samal ajal aeglasemad kui ausatel kasutajatel. Nii saab veebilehele info sisestamise ajal välja arvutada kasutaja tegevuse tegeliku eesmärgi. Kuna võrgupettuste kulud kanduvad tavaliselt üle kõikidele tarbijatele, võib selliste pahatahtlike kasutajate varajane tuvastamine viia küberkuritegevuse kahjusummade vähenemiseni, loodavad lahenduse välja töötanud teadlased.

Professor Weinmanni sõnul polnud see esimene avastus selles valdkonnas. Varem olid nad uurinud näiteks inimeste emotsionaalse seisundi määramist hiireliigutuste kaudu. Teadlase arvates võib sellist lahendust kasutada väga edukalt ka pettuste avastamisel. 

Uurijad jõudsid järeldusele, et petturid kaldusid keskmistest hiireliigutustest kõrvale 20–42 protsenti rohkem ja olid samal ajal 15–26 protsenti aeglasemad kui ausad kasutajad.

Teadlased selgitavad neid tulemusi petturite kognitiivse käitumisega. Kui liigutused on tahtlikud, näiteks hiirekursori viimine vahelehele, reguleerib aju kasutaja käe liikumiskiirust ühtemoodi. Petturitel on aga alati meeles nii-öelda alternatiivne eesmärk või narratiiv, millest nad peavad igal sammul kinni pidama. See koormab aju rohkem ning võib omakorda kaasa tuua enam kõhklusi, mis väljendub kauem kestvate hiireliigutustena.

Pettuse kavatsusega kasutajaid saab analüüsida vastava tarkvaraga, kasutades teadlaste väljatöötatud meetodit. Weinmanni sõnul on enamik süsteeme, mis on loodud pettuste tuvastamiseks, analüüsinud ainult selliseid juhtumeid, kus kuritegu on juba toime pandud. Uus meetod aga aitab juba enne kahju sündimist kindlaks teha, kui keegi midagi alles plaanib.

Teadlased usuvad, et selline lahendus aitab palju tõhusamalt näiteks kindlustuspettusi avastada, kui üritatakse teadlikult kuritegu toime panna. See vähendab ausate kasutajate kindlustusmakseid ning kindlustusfirmad saavad juba enne kahju toimumist vihje, millal petturid midagi üritavad.

Markus Weinmanni (Kölni ülikool), Joe Valachichi (Arizona ülikool), Christoph Schneideri (IESE Business School) ja Jeff Jenkinsi (Brigham Youngi ülikool) ja Martin Hibbelni (Duisburg-Esseni ülikool) uurimistöö avaldati ajakirjas MIS Quarterly.